Idee, kuidas saaks kaasta rohkem eraraha spordi ja ka kultuuri edendamiseks pärineb Eesti 200 liikmelt Tanel Teinilt. Tema kava on asutada kaks fondi. Üks on eraraha kaasamise fond ja teine riiklikult tähtsate spordiobjektide rajamise fond. Eraraha kaasamise fondi kaudu hakkab koos ettevõjatega toetama sporti ja kultuuri ka riik. 2/3 annaab ettevõtja ja 1/3 lisab riik juurde.

"Kui erasektor on otsustanud kedagi toetada läbi annetuse näiteks 1000 euroga siis riik omalt poolt lisab sinna 500 eurot. Oluline on see, et selle otsuse esmalt teeb eraettevõtja ja tutvub, kellele ta anntust andmas on või keda ta toetamas on," sõnas Eesti 200 fraktsiooni liige Tanel Tein.

Toetada saab tulumaksusoodustusega mittetulundusühinguid ja sihtasutusi. Nimekiri nendest organistasioonidest on pikk ja nähtav maksu- ja tolliameti leheküljel.

"Kuidas fondi tekib raha, mida siis riigi võimenduseks laiali investeerida, siis selle jaoks me muudame natuke kaughasartmängu seadust ja alandame seal natuke protsenti, et tulevikus tekiks rohkem lisatulu ja see suunatakse siis eraraha kaasamise fondi," ütles Tein.

Eelnõu eraraha kaasamise fondi asutamiseks vajaliku hasartmängumaksu seaduse muutmiseks koostab riigikogu. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütleb, et eelnõuga on kiire, sest see peab valmis saama septembris, enne 2026. aasta riigieelarvet.

"Kui praegu hasartmängumaks kaughasartmängult on kuus protsenti ja ta peaks kasvama seitsme protsendini, siis arvatakse koalitsioonileppe vastavate ettepanekute tegijate poolt, et kui hasartmängumaksu alandada nelja protsendini, siis summad kasvavad. Kas see nii on, ei tea," lausus Akermann.

Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Vadim Belobrovtsev kahtleb, kas ainuüksi riigipoolne osalus annetamises, paneb ettevõjaid hasartmängundust rohkem arendama.

"Iseenesest see meede meetmena võib küll olla, aga uskuda seda, et see tekitab mingisugust revolutsiooni spordi rahastamises - mina arvan, et see on ikka utoopiline," sõnas Belobrovtsev.