"Nii riigile kui ka Eesti varude keskusele oli veebruaris toimunud sünkroniseerimine ja selleks kriisiplaanide läbi mängimine ja valmistumine, hea õppetund. Õppetund just selles mõttes, et mida siis tegelikult tarbija tahab. Ehk mina kui autoomanik. Ja tarbija tegelikult ei taha teada, kas tal on kuskil avariitankla, kriisitankla ja mis iganes. Tarbija tahab teada saada, kustkohast kütust kätte saab," rääkis Leppiman.

"Ja varude keskus tõepoolest siis tegi seda, et kui varem oli meie kohustuseks avalikustada seda infot, et kus on need kohustuslikud avariitanklad, siis tänase päeva seisuga me oleme kogunud kokku ka kütuseettevõtjate või tanklakettide info selle kohta, et kus neil on täiendavad generaatoriga tanklad. Neid tanklaid on Eestis päris palju. 15 protsenti Eesti tanklatest on täna generaatoriga varustatud. Ja me oleme uuendanud oma kaardikihti, see Eesti kaart on muutunud nende täpikestega oluliselt tihedamaks. Peab ütlema, et kõik Eesti tanklad ei jää elektrikatkestuse korral tööle, aga päris suur hulk jääb," lisas ta.

"Kütuseettevõtjad on tanklate omanikud ja nemad teevad neid otsuseid, kus neil on otstarbekas seda generaatoriga tanklat teha või mitte ja selle järgi ärilistest kaalutlustest lähtuvalt on tõenäoliselt need otsused tehtud," ütles Leppiman.

Leppimann rääkis, et paljud tanklad on ka sellise võimalusega, et kriisisituatsioonis saab sinna generaatori viia ja ära ühendada. "Kui on ikkagi tegemist kriisisituatsiooniga, siis tõenäoliselt see kaardikiht muutub veel tihedamaks," lausus ta.

Rääkides kütusevarust, siis Leppimani sõnul on riigil on tegevusvarusid tänase päeva seisuga rohkem kui kolmeks kuuks. "See on rohkem kui 90 päeva. Kohustus on 90 päeva," sõnas ta.

"Eesti varude keskus ise ühtegi terminali ei oma, me kasutame neid erasektori terminale, mis olemas on. Ja neid on tegelikult väga palju. Loomulikult ei ole mõtet julgeolekulises mõttes hoida varu ühes kohas. Meie asi ongi vaadata, et see oleks piisavalt hajutatud," rääkis Leppiman.