"Ootame positiivset lähenemisaruannet," ütles peaminister Rosen Željazkov eelmisel nädalal, viidates Euroopa Komisjoni juuni alguses avaldatavale hinnangule riigi valmisoleku kohta euro kasutusele võtta.

Bulgaaria üleminek eurole lükkus eelmisel aastal edasi, kui inflatsioon ületas euroala liikmeks saamise künnise. Nüüd, mil inflatsioon oli aprillis aeglustunud 3,5 protsendini, ootab Bulgaaria Euroopa Komisjonilt kinnitust, et riik on täitnud euroalaga liitumiseks vajalikud kriteeriumid, teatas väljaanne Financial Times (FT).

Kõik uued EL-i liikmesmaad, mis pole veel ühisraha kasutusele võtnud, peavad eurotsooniga liitumiseks näitama, et nende majandus on lähenenud teiste Euroopa Liidu riikide majandustele, kusjuures nende inflatsioon on kontrolli all ja jääb allapoole kolme madalaima inflatsiooniga euroala riigi keskmist pluss 1,5 protsendipunkti ning vastab ka muudele kriteeriumidele, sealhulgas oma valuuta ja majanduse stabiilsusele.

Komisjon teatas teisipäeval, et on lõpetamas oma hinnangut Bulgaaria lähenemise kohta ja kavatseb oma aruande vastu võtta juuni alguses.

Kuigi Bulgaaria inflatsioon oli aastaid madalal tasemel, tõusis see 2021. aastal, kui Venemaa katkestas gaasiühendused riigiga ja seejärel 2022. aastal, kui Moskva alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Sofia suutis inflatsiooni viia EL-i eesmärgi lähedale alles eelmise aasta alguses.

Bulgaaria ühinemist on edasi lükanud ka rida valitsuskriise ja lühiajaliselt püsinud valitsusi. Seal on toimunud seitsmed valimised vähem kui nelja aasta jooksul pärast seda, kui paremtsentristliku peaministri Bojko Borissovi administratsioon laiaulatusliku varastamise vastu alanud protestidega tagandati.

Željazkov on püüdnud bulgaarlasi veenda, et eurotsooni kuulumine ei mõjuta nende Bulgaaria rahaühikus leevides nomineeritud sääste.

Samas Bulgaaria president ja mitmed ultranatsionalistlikud parteid kritiseerivad avalikult ühisraha ning on õhutanud kodanike hulgas hirmu hinnašokkide ja säästudest ilmajäämise ees.

"Riik tagab Bulgaaria tarbijate turvalisuse ka pärast euro kasutuselevõttu," ütles Željazkov. "See hõlmab euro kasutuselevõttu puudutavaid juriidilisi muudatusi, et bulgaarlased saaksid oma säästude osas kindlad olla."

President Rumen Radev on süüdistanud teisi Bulgaaria võimuharusid ettevaatamatuses ja nõrkuses nende ettevalmistustes. "Ma ei näe institutsioonides valmisolekut vajadusel võimalikele hinnašokkidele vastu astuda," ütles ta esmaspäeval.

Varasemad näited teiste riikide euroalaga ühinemisest näitavad, et hinnatõus toimub, kuid seda saab ohjeldada. Horvaatia inflatsioonimäär on püsinud 3–4 protsendi vahel alates 2024. aasta algusest, jäädes pärast riigi ühinemist ühisrahaga 2023. aastal samale tasemele.

Algselt 1997. aastal Saksa margaga seotud Bulgaaria leev seoti seejärel 1999. aastal euroga, et vältida inflatsiooni postkommunistlikus turbulentses majanduses.

Bulgaariast saab eurotsooni 21. liige, kuid Horvaatia järel alles teine ​​riik, mis on viimasel kümnendil euroga ühinenud.