"Tänane teade on Bulgaaria, euroala ja Euroopa Liidu jaoks ajalooline hetk," ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Valdis Dombrovskis.

"Muidugi mõista on euro rohkem kui lihtsalt valuuta," ütles Dombrovskis ja lisas, et see samm koos sel aastal Schengeni viisaruumi täieõiguslikuks liikmeks saamisega toovad Bulgaaria Euroopa südamele lähemale kui kunagi varem.

Euroopa Komisjon leidis, et Bulgaaria on täitnud karmid kriteeriumid, mille eesmärk on tagada, et riik on valmis võtma kasutusele euro ja et tema majandus on selleks piisavalt ettevalmistatud.

Euroopa Keskpank andis samuti positiivse hinnangu, kiites Bulgaaria pühendumust vajalikul viisil kohaneda.

"Tänu eurole muutub Bulgaaria majandus tugevamaks, suureneb kaubavahetus euroala partneritega, välismaised otseinvesteeringud, ligipääs finantseerimisele, kvaliteetsetele töökohtadele ja tegelikele sissetulekutele," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen oma avalduses, milles ta riiki õnnitles.

Euroopa Komisjoni otsust tervitas kolmapäeval ka Bulgaaria peaminister Rossen Jeliazkov: "Tähelepanuväärne päev. Veel üks samm edasi Bulgaaria teel eurole. See järgneb aastaid kestnud reformidele, pühendumusele ja joondumisele meie Euroopa partneritega."

Euro kasutuselevõtt ei meeldi siiski kõigile bulgaarlastele. Paljud on osalenud euro-vastastel meeleavaldustel ja viimased küsitlused näitavad, et ligi pool vastanutest seisab eurole ülemineku vastu. Inimeste peamine mure on seotud kartusega sellega kaasnevate majanduslike tagajärgede pärast.

"Kui Bulgaaria liitub euroalaga, siis on see kui Titanicu pardale minek," ütles pensionil endine tippametnik Nikolai Ivanov AFP-le hiljutisel protestimeeleavaldusel, mis kutsus võimuesindajaid üles säilitama riigi valuutat leevi.

Bulgaaria, kus elab umbes 6,4 miljonit elanikku, on euroala vaeseim riik.

Bulgaaria tee euroalani ei ole olnud kerge – riiki on kimbutanud poliitiliste segaduste aeg, mille ilming on seitsmed valimised kolme aasta jooksul, neist viimased mullu oktoobris.

Ametlikult euro kasutuselevõtmiseks on vaja ka EL-i rahandusministrite heakskiitu. Oma toetuse peaksid nad eelduste kohaselt andma juulis.

Euro võtsid esialgu vaid elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes alates 1. jaanuarist 1999 ametlikult kasutusele Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Nendega liitus 2001. aastal Kreeka. Euromündid ja -paberraha võeti käibele 1. jaanuaril 2002.

Ajapikku kasvas eurot kasutavate riikide arv 20-ni – Sloveenia liitus 2007, Küpros ja Malta 2008, Slovakkia 2009, Eesti 2011, Läti 2014 ja seejärel aasta hiljem ka Leedu. Viimane liituja oli 2023. aastal Horvaatia.

Bulgaaria, mis liitus Euroopa Liiduga 18 aasta eest, tahtis eurole üle minna varem, kuid viimastel aastatel on Brüsseli hinnangul olnud riigi inflatsiooninäit liialt kõrge vajalike tingimuste täitmiseks.

Nii näiteks peavad liikmekandidaadid näitama, et nende inflatsioon on kontrolli all ning ei oleks rohkem kui 1,5 protsendipunkti kõrgem kui kolme kõige väiksema inflatsiooniga EL-i riigi keskmine.

Mullu täitis Bulgaaria kõik muud kriteeriumid, välja arvatud inflatsioon. Bulgaaria keskmine inflatsioonimäär viimasel 12 kuul kuni 2025. aasta aprillini oli 2,7 protsenti, mis on veidi alla referentsväärtuse.