Sutter rääkis, et naabritega võrreldes konkurentsivõimetu elektrihind on Eesti ettevõtjate suurimaid probleeme.

"Eesti on jõudnud olukorda, kus meil pole odavat tööjõudu, ida poolt tulevaid odavaid tooraineid, energia on kallis ja harjumuspärastel turgudel ei lähe hästi. Eestis hakkavad kehtima kõrgliiga mängureeglid ja nende peale tasub mõelda," rääkis Sutter.

Eesti Tööandjate Keskliit tellis Põhjamaade konsultatsioonifirmalt AFRY aasta alguses uuringu, sest kliimaministeeriumi väljatöötatav energiamajanduse arengukava (ENMAK-i) protsess on Sutteri sõnul ära lörtsitud. "Ettevõtjatel on seda protsessi piinlik vaadata, ja tahtsime sekkuda, aga tahtsime olla ette valmistunud," ütles Sutter.

"Toimub meeletu bingo tarbimisnumbritega, mille taga pole ühtegi analüüsi ega selgitust, kust andmed on tulnud," sõnas Sutter. "See ei tekita usaldust. Katsuks selle taastada," sõnas Sutter.

Uuringu tellimise põhjustest tõi ta välja, et ENMAK-i ja valitsuse energiapoliitika otsused on küsitavad: omahind saadi madalamaks tänu subsideeritava tootmise lisandumisele; mitmed hinnakomponendid saadi odavamaks tänu ebareaalsele tarbimiskasvu prognoosile ja puuduvad nii allikad kui ka mõjuhinnangud.

Tööandjate keskliidu uuring sisaldab hinnavõrdlust konkurentriikidega, nagu Soome, Rootsi, Leedu, Läti, Poola ja Saksamaa kõiki hinnaelemente arvestades. Uuring mängis läbi võimalikud stsenaariumid lõpphindadega nii baasstsenaariumi, odavaima lõpp-hinna stsenaariumi, ENMAK-i stsenaariumi ja ENMAK-i stsenaariumi ilma uute välislahendusteta. Mudeldatud on piirkonda, mitte Eestit, lisas Sutter.

Kõige olulisema järeldusena tõi Sutter välja, et suhteliselt mõistliku aja- ja rahakuluga on võimalik tellida kvaliteetne uuring. "Kõiki stsenaariumeid ja valikuid on võimalik hinnata andmepõhiselt. Seda tuleks teha," rääkis Sutter.

Teised olulised järeldused on, et keskmise tööstustarbija hind Eestis on juba praegu kõrgem kui naaberriikides ja Eestis on vaadeldud riikide lõikes kõrgeim taastuvenergiatasu.

Sutter kritiseeris ka tarbimise mahu analüüsimist ENMAK-is – AFRY uuring prognoosib selle aeglasemaks.

AFRY arvutuste kohaselt võib taastuvenergiatasu ENMAK-iga ulatuda 14 eurot megavatt-tunni kohta võrra kõrgemaks kliimaministeeriumi prognoosist. "Uutesse võimsustesse ei investeerita, kui see turuhinna prognooside järgi ära ei tasu või riik tulu ei garanteeri," sõnas Sutter.

Uuring näitas ka seda, et maatuule- ja päikeseenergia on piisavas mahus konkurentsivõimeline uute toetusteta, mis koos praeguste võimsustega tagaks ka varustuskindluse, aga mitte sada protsenti taastuvenergia eesmärki 2030. aastaks. Maatuule- ja päikeseenergia toetamist nimetas Sutter turu solkimiseks.

"Orgaaniline ehk baasstsenaarium toob kõige parema tulemuse – hulgihind küll tõuseb, kuid teised hinnakomponendid kasvavad vähem kui heldelt toetatud võimsustega," ütles Sutter.

"Kui ülekoormustasu suunata võrgutasude vähendamisesse, nagu on teinud Fingrid, siis see vähendaks meie tarbija lõpphinda aastani 2035 kuni seitse eurot MWh," ütles Sutter.