Oluline Ukrainas käivas sõjas teisipäeval, 3. juunil kell 20.50:

- Ukraina teatas rünnakust Kertši sillale;

- Ukraina kinnitas, et tabas operatsiooni "Ämblikuvõrk" käigus 41 Vene lennukit;

- Senaator Graham: Venemaa tegi maailmale selgeks, et ei huvitu rahust;

- Ukraina ametnikud saabusid Washingtoni kaitse- ja majanduskõnelustele;

- Kreml sõnul teavitati Putinit Ukraina õhuväebaasidele suunatud rünnakutest reaalajas;

- Kreml: Ukraina rahupüüdlused on keerulised ja kiireid otsuseid pole oodata;

- Ukraina peaminister: operatsioon "Ämblikuvõrk" võib korduda;

- Medvedev: Venemaa ei otsi läbirääkimistel kompromissi, vaid oma võitu;

- Vene õhurünnakus Sumõle hukkus neli ja sai viga 28 inimest;

- NYT: Venemaa valmistub karmiks kättemaksuks Ukrainale;

- USA senat võib juunis alustada tööd uute sanktsioonide kehtestamiseks Venemaale;

- Zelenski: Venemaa tunnistas laste röövimist;

- Zelenski sõnul arutab Ukraina USA-ga kaitsekokkuleppe eelnõu;

- Ukraina siseminister: Venemaa sihib teadlikult päästjaid;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1100 sõdurit ja 12 lennukit.

Ukraina teatas rünnakust Kertši sillale

Ukraina julgeolekuteenistus teatas uuest rünnakust Venemaa ja Krimmi vahelisele Kertši sillale. Julgeolekuteenistuse teatel ründas Ukraina silla veealuseid tugisambaid.

Julgeolekuteenistuse agendid mineerisid Kertši silla tugisambad. Teisipäeval kell 4.44 aktiveerisid ukrainlased esimese lõhkeseadeldise.

Väidetavalt said silla veealused tugisambad rünnakus tõsiselt kahjustada.

Ukrainlaste teatel kasutasid nad lõhkeainet 1100 kilogrammi TNT ekvivalendis.

Operatsioon kestis mitu kuud ning plahvatuses ei saanud ükski tsiviilisik viga, lisas julgeolekuteenistus.

Julgeolekuteenistus postitas sotsiaalmeediasse plahvatusest video.

СБУ провела нову унікальну спецоперацію і втретє вразила Кримський міст — цього разу під водою!

Операція тривала декілька місяців. Агенти СБУ замінували опори цього незаконного об'єкта.

➡️ https://t.co/Rf4fR7QDXk pic.twitter.com/wgsS4HoCbc

— СБ України (@ServiceSsu) June 3, 2025

Venelased sulgesid teisipäeva hommikul ajutiselt silla. Kell 9.00 Kiievi aja järgi teatasid Venemaa võimud liikluse taastumisest sillal. Sild oli suletud kolm tundi.

Operatsiooni juhtinud kindralleitnant Vasõl Maljuk ütles, et Ukraina territooriumil pole kohta ühelegi ebaseaduslikule Venemaa rajatisele. "Seega on Krimmi sild täiesti õigustatud sihtmärk, eriti arvestades, et vaenlane kasutas seda logistilise arterina oma vägede varustamiseks," lisas ta.

Ukraina on silda rünnanud ka aastatel 2022 ja 2023.

Venemaa annekteeris Krimmi 2014. aastal.

Kertši sild ühendab ajutiselt okupeeritud Ukraina Krimmi poolsaart üle väina Venemaaga – see on ebaseaduslik ehitis, mida okupandid kasutavad aktiivselt oma väe tugevdamiseks Venemaa 2022. aastal alustatud täiemahulises sõjas.

8. oktoobril 2022 õhiti Kertši silla autoteel veoauto, mille tagajärjel süttisid lähedalt mööduva rongi kütusepaagid. Krasnodarist Kertši suunduva haru teekatte kaks vahet varisesid alla ja kahjustada sai ka silla raudteeosa. Hiljem ütles õiguskaitseorganite allikas, et silla õhkimine oli Ukraina julgeolekuteenistuse erioperatsioon.

5. detsembril 2022 taastati liiklus maanteeosas, kuid ainult autodele. Raudtee remont jätkus kuni 5. maini 2023.

2023. aasta 17. juulil ründasid silda uuesti kaks mehitamata meredrooni, mille tagajärjel hävis üks sillavahe. Remont jätkus kuni 5. septembrini.

Ukraina kinnitas, et tabas operatsiooni "Ämblikuvõrk" käigus 41 Vene lennukit

Ukraina peastaap teatas teisipäeval, et tabas operatsiooni "Ämblikuvõrk" käigus tabas Ukraina 41 Vene sõjalennukit.

"Pärast erinevatest allikatest saadud lisateabe töötlemist ja selle kontrollimist, mis võttis aega, teatame teile, et okupantide kogukaotused ulatusid 41 sõjalennukini, sealhulgas strateegiliste pommitajate ja muud tüüpi lahingulennukiteni," teatas peastaap sotsiaalmeedias.

Lennuki tabamuse tüübi ega tekitatud kahju ulatuse kohta täpsemaid üksikasju peastaap ei andnud.

Senaator Graham: Venemaa tegi maailmale selgeks, et ei huvitu rahust

USA vabariiklasest senaator Lindsey Graham kirjutas sotsiaalmeedias, et Venemaa ekspresident Dmitri Medvedev tegi maailmale selgeks, et Venemaa ja riigi president Vladimir Putin ei ole rahust huvitatud.

Venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees, ekspresident Medvedev kirjutas sotsiaalmeedias, et Venemaa ei otsi läbirääkimistel kompromissi, vaid oma võitu.

"Tunnustan Medvedevit haruldase aususe hetke puhul, mis tuleb Vene propagandamasinast. Ma hindan seda, et tegite maailmale selgeks, et Putin ja Venemaa pole rahust sugugi huvitatud," kirjutas Graham.

Ukraina ametnikud saabusid Washingtoni kaitse- ja majanduskõnelustele

Ukraina tippametnike delegatsioon saabus teisipäeval Washingtoni, et alustada kõnelusi oma ameerika kolleegidega kaitse- ja majandusteemadel.

"Me kavatseme rääkida kaitsetoest ja olukorrast lahinguväljal, sanktsioonide tugevdamisest Venemaa vastu," teatas president Volodõmõr Zelenski kantseleiülem Andri Jermak sotsiaalmeedias.

Päev varem lõppes Istanbulis Venemaa ja Ukraina vaheliste otseläbirääkimiste teine voor, mis aga ei toonud läbimurret rahu suunas.

Jermak ütles, et Ukraina delegatsiooni juhib majandusminister Julia Svõrõdenko ja sinna kuulub ka kaitseametnikke.

Ta lisas, et ukrainlased kohtuvad nii vabariiklastest kui ka demokraatidest ametnike ning USA presidendi Donald Trumpi meeskonnaga.

Kiievi delegatsioon kohtub ka USA vabariiklasest presidendi Donald Trumpiga.

Trumpi muserdavad üha enam nii Kiiev kui Moskva, kuna USA on püüdnud, kuigi vähese nähtava eduga, teha lõppu rohkem kui kolm aastat kestnud täiemahulisele sõjale Ukraina ja Venemaa vahel.

Kõnelustel arutatakse muu hulgas ka Venemaale küüditatud Ukraina laste tagasitoomise teemat, lisas Jermak.

Ukraina delegatsioon andis esmaspäeval Istanbulis Venemaale üle nimekirja sadadest Ukraina lastest, kelle Venemaa küüditas.

Trump, kes lubas jaanuaris Valgesse Majja naastes Ukraina sõja kiiret lõpetamist, on korduvalt väljendanud oma pahameelt nii Vene režiimi juhi Vladimir Putini kui ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski üle.

Kreml sõnul teavitati Putinit Ukraina õhuväebaasidele suunatud rünnakutest reaalajas

Kommenteerides pühapäeval Ukraina poolt korraldatud rünnakuid Venemaa õhuväebaasidele, märkis Kreml, et president Vladimir Putinit hoiti rünnakutega reaalajas kursis ning et uurimine on käimas.

Ukraina teatas, et ründas droonidega Venemaa õhuväebaase, millest mõned asusid tuhandete miilide kaugusel Ukraina territooriumist Siberis. Väidetavalt sai tabamuse 41 Vene sõjalennukit.

Putin ei ole isiklikult rünnakut õhubaasidele kommenteerinud.

Kreml: Ukraina rahupüüdlused on keerulised ja kiireid otsuseid pole oodata

Kreml teatas teisipäeval, et töö Ukraina sõja lõpetamiseks lahenduse leidmiseks on erakordselt keeruline ja et oleks vale oodata mingeid peatseid otsuseid.

Venemaa ütles esmaspäeval Türgis toimunud rahuläbirääkimistel, et nõustub võitluse lõpetama ainult siis, kui Kiiev loovutab muu hulgas suuri enda kontrolli all olevaid alasid ja aktsepteerib Venemaa poolt nõutavad piirangud oma armee suurusele.

Ukraina jaoks on Venemaa sellised nõudmised vastuvõetamatud.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles teisipäeval ajakirjanikele, et Istanbuli kõnelustel saavutatud kokkuleppeid vangide ja surnud sõdurite surnukehade vahetamiseks peetakse siiski kinni ning töö võimaliku kokkuleppe saavutamiseks jätkub.

Peskov märkis, et Venemaa ja USA ei ole veel kokku leppinud president Vladimir Putini ja tema USA kolleegi Donald Trumpi vahelistes konkreetsetes tulevastes kontaktides, kuid Putin on valmis mitmesugusteks kõrgetasemelisteks kontaktideks, kui need on korralikult ette valmistatud.

Peskov lisas küsimusele vastates, et on ebatõenäoline, et Putin, Trump ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski lähitulevikus näost näkku kohtuvad.

Ukraina peaminister: operatsioon "Ämblikuvõrk" võib korduda

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal ütles esmaspäeval, et Ukraina julgeolekuteenistuse SBU erioperatsioon "Ämblikuvõrk", millega hävitati suur osa Venemaa kauglennuväest, oli vajalik julgeolekuolukorra parandamiseks keset pidevaid Venemaa rünnakuid tsiviiltaristu ja elanikkonna vastu.

"Meie jaoks oli see väga sihipärane sõjaline operatsioon. Oleme juba kaks kuud teinud ettepanekut täielikuks relvarahuks, kuid venelased ikka ei nõustu. Nad jätkavad Ukraina ründamist igal ööl ja igal päeval ning toimuvad pidevad raketi- ja droonirünnakud tsiviiltaristule. Seega meil ei ole valikut – peame hävitama nende sõjalise potentsiaali ja takistama neil seda tegemast," seletas Šmõhal Prantsuse telekanalile France 24 antud intervjuus.

Peaministri sõnul tõestas selline operatsioon, et innovatsioonil ja uutel tehnoloogiatel on praeguses sõjas otsustav roll.

"Tehnoloogia muudab praegu lahinguvälja. Ja ma olen veendunud, et Ukrainal on palju uusi ideid selle võimekuse parandamiseks. Seega see ei ole lihtsalt episood, vaid see võib korduda. Jätkame pingutamist. Mustal merel on tulemusi juba näha ja me vabastame ka oma õhuruumi Vene pommitajatest," jätkas valitsusjuht.

Samas märkis Šmõhal, et Ukraina vajab oma liitlastelt kaugmaarakette.

"Me vajame neid Vene logistika neutraliseerimiseks Ukraina piiri lähedal. Venemaa ründab Donetski, Zaporižžja ja Sumõ oblasteid. Ainus viis neid peatada, heidutada ja päästa palju elusid on omada vahendeid nende sõjalise logistika neutraliseerimiseks," rääkis peaminister.

Šmõhali sõnul on sõjarelvastus ja ühisettevõtete loomine nende tootmiseks läbirääkimiste teemadeks Prantsuse ametivõimudega.

"Prantsuse relvad, mis on end lahinguväljal tõestanud, on üks teemadest. Soovime jätkata koostööd raketiarenduse vallas ja kiirendada ühisettevõtete loomist sõjalise kaitsevarustuse tootmiseks. Jätkame kõige tegemist, et takistada vaenlasel oma eesmärke saavutamast," rõhutas peaminister.

Medvedev: Venemaa ei otsi läbirääkimistel kompromissi, vaid oma võitu

Venemaa osaleb Ukraina lõpetamiseks peetavatel läbirääkimistel Istanbulis mitte kompromissi leidmiseks, vaid oma võidu saavutamiseks ja Kiievi praeguste võimude hävitamiseks, ütles Venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees, ekspresident Dmitri Medvedev.

"Istanbuli läbirääkimised ei ole vajalikud kellegi poolt välja mõeldud ebareaalsetel tingimustel saavutatava kompromissrahuks, vaid meie kiireks võiduks ja neonatside valitsuse täielikuks hävitamiseks. See on eile avaldatud Venemaa memorandumi mõte," kirjutas ta oma Telegrami kanalil.

"Meie armee liigub aktiivselt edasi ja jätkab edasiliikumist. Kõik, mis peaks plahvatama, lastakse kindlasti õhku ja need, kes tuleks hävitada, kaovad," lisas Medvedev.

Vene õhurünnakus Sumõle hukkus neli ja sai viga vähemalt 28 inimest

Venemaa õhurünnakus Ukraina Sumõ linnale hukkus neli ja sai viga vähemalt 28 inimest, neist kolm lapsed, teatas oblasti sõjaväevalitsus teisipäeval.

"Haavatuid on palju. Inimesi viidi oblastikeskuse meditsiiniasutustesse," seisab teates.

Varem teatati, et vaenlane ründas Sumõ kesklinnas autosid, kaks autot põles täielikult maha.

"Relva tüüp on kindlakstegemisel," teatas oblastivalitsus.

"Venelased tegid Sumõle metsiku rünnaku – sihtides raketisuurtükiväega otse linna ja selle tänavaid. See oli täiesti tahtlik rünnak tsiviilisikute vastu," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski sotsiaalmeedias.

NYT: Venemaa valmistub karmiks kättemaksuks Ukrainale

Moskva valmistub tõsiseks vastulöögiks Ukrainale pärast selle ulatuslikku droonirünnakut Venemaa õhuväebaasidele, teatas väljaanne The New York Times (NYT) viitega USA ametnikele.

"USA luureteenistus ei ole veel kindlaks teinud, mida Venemaa ründab, kuid ametnikud usuvad, et Moskva võib jätkata droonirünnakuid tsiviilsihtmärkide vastu, sihtida elektrivõrku või lasta välja uusi ballistiliste keskmaarakettide laineid," märkis leht.

USA ja Euroopa julgeolekuametnike esialgsetel hinnangutel võis Ukraina droonirünnakus hävida või tõsiselt kahjustada saada umbes 20 Venemaa strateegilist pommituslennukit, mis andis tõsise hoobi Venemaa kaugründevõimele.

Muu hulgas märgitakse, et Venemaa kaotas kuus strateegilist pommitajat Tu-95 ja neli Tu-22M, samuti lahingujuhtimislennuki A-50, mida kasutatakse õhutõrje ja juhitavate rakettide avastamiseks.

Rünnak kahjustas Moskva strateegilisi võimeid. Kuid sama oluline on, et see näitas Ukraina võimekust rünnata praktiliselt kõikjal Venemaal ja hävitada rohkem kui 100 miljoni dollari väärtusega sõjalennukeid, kasutades droone hinnasildiga vaid 600 dollarit, märkis USA kaitseministeerium.

Samal ajal märkis üks ameerika ametnik, et Ukraina operatsiooni täielikku mõju Venemaa strateegilistele pommitajatele on veel liiga vara hinnata – osaliselt seetõttu, et venelased võivad suuta osa sihtmärgiks olnud lennukitest parandada.

"Ametniku sõnul tekitasid droonid märkimisväärset kahju, kuid see rünnak ei sunni Venemaad pealetungi Ukrainas vähendama," kirjutas NYT.

Ukraina julgeolekuteenistuse SBU ja luurepeavalitsuse erioperatsioon viidi läbi 1. juunil 2025. Operatsiooni käigus rünnati droonidega vähemalt nelja Venemaa lennuvälja süvatagalas. Rünnakute tagajärjel hävitati eri andmetel kümmekond kuni 40 lennukit, sealhulgas pommitajad Tu-95 ja Tu-160 ning radarlennuk A-50.

Ukraina õÕhujõud märkisid, et pärast SBU operatsiooni "Ämblikuvõrk" Vene pommitajate hävitamiseks süvatagalas asuvates õhujõudude baasides ei saa venelased tükk aega Ukraina vastu rünnakuid korraldada.

USA senat võib juunis alustada tööd uute sanktsioonide kehtestamiseks Venemaale

USA senati vabariiklaste juht ütles esmaspäeval, et Ameerika Ühendriikide parlamendi ülemkoda võib juunis alustada tööd seaduseelnõuga, millega kehtestatakse tugevad sanktsioonid Venemaale ja teisesed sanktsioonid riikidele, mis Venemaaga kauplevad. Sanktsioonide eesmärgiks oleks sundida Venemaad lõpetama agressioonisõda Ukrainas.

Senati enamuse liider John Thune ütles, et president Donald Trumpi administratsioon loodab endiselt kokkuleppele rohkem kui kolm aastat kestnud konflikti lõpetamiseks, kuid senat on valmis aitama avaldada Moskvale survet.

"Oleme valmis andma president Trumpile ka kõik tööriistad, mida ta vajab, et teha Venemaale selgeks vajadus lõpuks tõeliselt läbirääkimistelaua taha tulla," ütles Thune senati istungi avakõnes.

Thune ütles ajakirjanikele hiljem, et on arutanud Valge Majaga sanktsioonide kehtestamiseks vajalikke õigusakte.

Sanktsioonidega kehtestataks 500-protsendised tollid riikidele, mis ostavad Venemaa naftat, gaasi, uraani ja muid eksportkaupu. Venemaa rahvusvahelisest energiaärist, mis aitab rahastada tema sõjategevust Ukrainas, moodustavad Hiina ja India ostud umbes 70 protsenti.

Eelnõul, mille algatajateks on Lõuna-Carolina vabariiklasest senaator Lindsey Graham ja Connecticuti demokraatlik senaator Richard Blumenthal, on nüüd 100-liikmelises senatis vähemalt 82 toetajat.

Graham ütles eelmisel nädalal Kiievis käies, et senat võib seaduseelnõu ette võtta juba sel nädalal, kuid Thune sellist ajakava ei maininud.

"Arvan, et praegu loodavad nad endiselt, et nad suudavad mingisuguse tehingu sõlmida. Kuid nagu võite arvata, on siin senatis, vahekäigust mõlemal pool [eelnõu suhtes] suur huvi, ja see võib väga hästi olla midagi, mille me veel sellel tööperioodil vastu võtaksime," sõnas Thune.

Ta viitas nädalatele, mis jäävad 4. juulil tähistatava iseseisvuspäevani, pärast mida seadusandjad Washingtonist suvevaheajale lahkuvad.

"Teeme Valge Majaga koostööd, et proovida tagada seda, mida me teeme ja kui me seda teeme, töötab see hästi koos läbirääkimistega, mis on käimas," sõnas Thune.

Graham on öelnud, et õigusaktid kehtestaksid Venemaale ja tema partneritele "kontemurdvad sanktsioonid", kui Moskva ei tegele kõnelustega, või kui see astub samme, mis kahjustavad Ukraina suveräänsust pärast mis tahes rahulepingut.

Sanktsioonide algatus on harvaesinev näide koostööst kahe partei vahel teravalt jagunenud USA kongressis. President Trump paistab muutuvat üha kärsitumaks Venemaa suhtes, mis tema hinnangul takistab USA liidri soovi lõpetada sõda Ukrainas kokkuleppega, märkis uudisteagentuur Reuters.

Seaduseks saamiseks peavad sanktsioonide õigusaktid vastu võtma senat ja esindajatekoda ning need allkirjastama president. Trump on varem öelnud, et tema hinnangul võivad täiendavad sanktsioonid Venemaale kahjustada rahulepingu väljavaateid.

Esindajatekoja vabariiklaste liidrid pole teinud ühtegi viidet sanktsioonide paketi hääletamisele saatmiseks.

Zelenski: Venemaa tunnistas laste röövimist

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul tunnistasid Venemaa esindajad esmaspäeval Istanbulis toimunud läbirääkimistel, et on Ukrainast välja viinud sadu ukraina lapsi.

"Ma tahaksin, et meie ajakirjanikud ja meie inimesed mõistaksid venelaste suhtumist humanitaaraspekti. Esimene asi, mida nad meile ütlesid oli, et me ei tohiks korraldada etendust lastetutele Euroopa vanadaamidele. Selline on nende suhtumine sellesse, et me tõstatame röövitud laste küsimuse. Ja me ütlesime neile, et nad on röövinud 20 000. Nad ütlesid, et ei ole kunagi röövinud 20 000, vaid kõige rohkem oli neid sadu," rääkis Zelenski esmaspäeval korraldatud pressikonverentsil.

Ukraina presidendi sõnul oli see oluline fikseering mitte arvu osas, vaid just selle fakti osas, et venelased tunnistavad laste röövimist.

President lisas, et Ukraina delegatsioon andis Istanbulis toimunud läbirääkimistel Vene poolele üle nimekirja ligi 400 lapse nimega.

"Ja nad pakkusid meile, et teeme midagi selles suunas kuni 10 lapse osas. Selline on nende nägemus humanitaarküsimustest," ütles Zelenski.

Ukraina laste Venemaalt tagasi toomisega tegeleva algatuse Bring Kids Back UA tegevjuht Daria Zarivna on öelnud, et Venemaa poolt Ukrainast ära viidud Ukraina laste arv võib olla palju suurem kui ametlikult kinnitatud 19 546.

Ukraina laste röövimise eest on Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) väljastanud vahistamismääruse Vene režiimijuhi Vladimir Putini ja Vene laste õiguste voliniku Maria Lvova-Belova suhtes.

Zelenski sõnul arutab Ukraina USA-ga kaitsekokkuleppe eelnõu

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et sel nädalal arutab Ukraina delegatsioon Ameerika Ühendriikides kaitsekokkuleppe eelnõu ja vabakaubanduslepingut.

"Meie meeskond plaanib Ühendriikides tõstatada need kaks meile väga olulist küsimust ehk vabakaubandusleping ja kaitsekokkuleppe. Ma arutasin seda president Donald Trumpiga ja ma väga tahaksin, et me suudaksime sõlmida tugeva kaitsekokkuleppe Ukrainale sobivate relvade tarnimise kohta. Me tahame neid osta. Nii et see on tehing ja need ei ole kingitused. Need on olulised asjad. Ja vastavad kohtumised toimuvad Ühendriikides," rääkis Zelenski.

Riigipea täpsustas, et kõnelused peaksid toimuma sel nädalal, kuid ei öelnud, mis formaadis need läbi viiakse.

Zelenski kutsus enne seda oma USA ametivenda Donald Trumpi üles kiitma heaks täiendavate sanktsioonide kehtestamine Venemaale, et survestada Moskvat täielikule relvarahule, kui too keeldus taas 30-päevasest vaenutegevuse peatamisest.

"Me tõesti ootame, et Trump astuks jõulisi samme," ütles president ajakirjanikele antud pressikonverentsil pärast Ukraina ja Venemaa teist kõnelustevooru Istanbulis.

Zelenskõi kutsus Washingtoni üles survestama venelasi tugevate sanktsioonidega relvarahule.

Ukraina riigipea ütles ajakirjanikele ühtlasi, et Venemaa sihiks on vaid lühike paus oma ettepanekuga kahe- või kolmepäevaseks osaliseks relvarahuks ja nimetas seda retooriliseks mänguks.

Ukraina siseminister: Venemaa sihib teadlikult päästjaid

Ukraina siseminister Ihor Klõmenko teatas, et Venemaa sihib teadlikult Ukraina Riikliku Erakorraliste Olukordade Teenistuse (SES) spetsialiste — viimase nädala jooksul ründasid Vene väed kuut tuletõrje- ja päästejaoskonda.

"Venemaa sihib teadlikult neid, kes päästavad elusid. Vaid ühe nädalaga – 26. maist 2. juunini – sattusid päästjad vaenlase tule alla ligi tosin korda," seisis Klõmenko avalduses, mille ta tegi esmaspäeval suhtlusvõrgustikus Telegram.

Klõmenko sõnul said kannatada päästetöötajad Zaporižžja, Donetski, Dnipropetrovski, Sumõ ja Harkivi oblastis. Kannatada sai kuus tuletõrje- ja päästeüksust ning kuus ühikut tehnikat.

"Üks küünilisemaid rünnakuid toimus täna hommikul. Zaporižžja oblasti asuvas Stepnohirskis. Pärast seda, kui droonid tabasid tuletõrjejaoskonda, sihtisid sissetungijad päästjaid teist korda ja tabasid neid haavatute evakueerimise ajal," kirjeldas Klõmenko.

Kaks sõidukit said kahjustada ja 12 päästjat vigastada. Kannatanud saavad praegu meditsiinilist ja psühholoogilist abi.

"See ei ole juhus. See on sihipärane terror päästeteenistuste vastu. See on sõjakuritegu. Kuid isegi pärast selliseid jõhkraid rünnakuid panevad meie päästjad oma vormiriietuse uuesti selga, parandavad oma varustuse ja lähevad tagasi — sinna, kus keegi võib veel rusude all hingata. Nad ei anna alla. Sest nad teavad, et päästja töö on teistele võimalus elule. Austus kõigile, kes iga päev elu hoiavad," rõhutas Klõmenko.

Vene väed tulistasid tuletõrje- ja päästeüksust ühes Zaporižžja oblasti rindeäärses asulas, kus vigastada sai 12 päästjat.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1100 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 990 800 (võrdlus eelmise päevaga +1100);

- tankid 10 881 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 22 671 (+8);

- suurtükisüsteemid 28 623 (+48);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1402 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1176 (+1);

- lennukid 384 (+12);

- kopterid 336 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 38 748 (+126);

- tiibraketid 3271 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 50 607 (+145);

- eritehnika 3905 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.