"Need eesmärgid sätestavad, milliseid jõude ja konkreetseid võimeid peab iga liitlane pakkuma meie heidutuse ja kaitse tugevdamiseks. Õhu- ja raketitõrje, pikamaarelvad, logistika ja suured maapealsed manööverformatsioonid on meie peamiste prioriteetide hulgas," loetles ta.

Väljaanne Bloomberg teatas kolmapäeval viitega informeeritud allikatele, et NATO kutsub Euroopa liitlasi üles suurendama oma maapealset õhutõrjevõimekust viis korda, et tõhusamalt tõrjuda Venemaa agressiooni ohtu.

NATO kaitseministrid arutavad alliansi kaitsevõime, muuhulgas ka õhutõrje tugevdamist neljapäeval 5. juunil Brüsselis toimuval kohtumisel. See on üks kohtumisel arutusele tulevatest vägede suurendamise ettepanekutest, mis annab sisendi NATO tippkohtumisele Haagis 24.-25. juunil.

Õhutõrjevõime suurendamine on NATO ühine eesmärk ja eri riikidel on erinevad kohustused, kuid praegu ei ole veel selge, millal tuleks saavutada eesmärk võimekust viiekordistada, märkis Bloomberg, mida vahendas Leedu rahvusringhääling LRT.

Üks Euroopa kõrge sõjaväeametnik ütles, et NATO liitlastel ei ole piisavalt maa peal paiknevaid õhutõrjesüsteem, et end droonide, rakettide ja hävitajate eest kaitsta, sest see ei olnud pärast külma sõja lõppu prioriteet.

NATO praegune kaitsekulutuste eesmärk on kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mille on praegu saavutanud või ületanud 22 riiki alliansi 32 liikmest.

Kuid paljud NATO juhid ütlevad, et see eesmärk on nüüd liiga madal, kuna nad näevad Venemaad palju suurema ohuna pärast selle 2022. aasta sissetungi Ukrainasse ning uueks eesmärgiks võidakse võtta viis protsenti, kusjuures 3,5 protsenti kulutatakse otseselt kaitsevõimele, 1,5 protsenti aga laiemalt julgeolekuga seotud investeeringuteks.