Euroopa riikide esindajad kardavad, et Trump võib lähinädalatel toimuvatel kohtumistel ja läbirääkimistel üksteise vastu välja mängida kaubandusvaidluste, NATO ja kaitseküsimuste ning Ukraina toetamise teemad, selgitas Financial Times (FT).

Euroopa nimel läbi rääkijate hulgas kasvab mure, et Trump nõuab järeleandmisi ühes valdkonnas vastutasuks enda toetusele teises valdkonnas, mis sunnib Euroopat ohverdama oma väärtusi või aktsepteerima vastasel juhul tõsist tüli USA-ga.

"Kõik need kriisid korraga: see on ideaalne torm," ütles novembris ametist lahkunud Euroopa Liidu eelmine välispoliitikajuht Josep Borrell. "Ta võib proovida meid pigistada ja suruda nurka kõigist kolmest suunast korraga," lisa ta.

"Ta võiks meile öelda: "Kui te ei tee mulle head kaubanduslepet, siis me ei toeta Ukrainat." Või: "Kui sunnite mind Ukrainat toetama, siis lisame [oma nõudmistele, et te suurendaksite] oma sõjalisi kulutusi NATO-le," selgitas Borrell.

FT andmeil on EL-i kõrged ametnikud arutanud halvimaid stsenaariume kõigis kolmes aspektis. Nende hulka kuulub USA toetuse täielik peatamine Ukrainale, luuretegevuse katkestamine ja Euroopa riikide takistamine USA-lt ostetud relvade tarnimiseks Ukrainale; täiemahuline kaubandussõda, millel on kurnavad tagajärjed majanduskasvule; ning USA vägede ja sõjaliste võimete kiire väljaviimine Euroopast.

"See on muutunud parimate stsenaariumide vahel valimisest kahjude minimeerimiseks," ütles üks kõrge EL-i ametnik. "Kaubanduse, kaitse ja Ukraina osas on valik halva ja väga halva tulemuse vahel."

Trump kohtub Euroopa liidritega ülejärgmisel nädalal Kanadas toimuval G7 riikide tippkohtumisel, kus eeldatakse, et ta selgitab oma suhtumist Ukraina toetamisse ja Venemaale täiendavate sanktsioonide kehtestamisse. Euroopa pealinnad soovivad, et Trump lubaks Kiievile jätkuvat toetust, kuid kardavad, et ta soovib rahulepingut, mis jätaks Ukraina ja ülejäänud Euroopa haavatavaks Venemaa tulevase agressiooni suhtes.

Nädal hiljem kogunevad NATO liidrid Haagi, kus Euroopa riigid loodavad, et nende lubadused suurendada kaitsekulutusi veenavad Trumpi säilitama USA toetust Euroopa kaitsele ja panevad teda loobuma plaanidest kärpida oma vägede ja relvastuse kohalolekut Euroopas.

Järgmisel päeval kogunevad EL-i liidrid Brüsselis tippkohtumisele, teades, et neil on vähem kui kaks nädalat aega Trumpiga kaubandusleppe üle läbi rääkida, et vältida 50-protsendilisi tariife, mis võivad mõjuda laastavalt Euroopa majandusele.

"Me näeme [Ukrainat, Euroopa kaitset ja kaubandust] eraldiseisvate küsimustena, kuid Trumpi jaoks on see olukord, kus samad näod esitavad talle erinevaid tüütuid küsimusi. Ta ei käsitle neid erinevates kontekstides erinevalt," ütles üks kõrge EL-i diplomaat Financial Timesile.

"Seega oleme sisuliselt ühe [sotsiaalmeedia] postituse või ühe pressikonverentsil öeldud märkuse kaugusel õnnetusest kolmes Euroopa jaoks eksistentsiaalses küsimuses: kaitse, majandus ja julgeolek," lisasid nad. "Ja sellepärast on kõik nii pinges."

Diplomaadid ja ametnikud ütlesid, et hirm selle ees, et Trump ühendab küsimused ühtedeks läbirääkimisteks ja kasutab edusammude puudumist ühes valdkonnas bloki karistamiseks teises, on Brüsseli kõige pakilisem mure.

EL-i 27 riigi suursaadikute kohtumisi viimastel nädalatel on iseloomustanud mure bloki valikuvõimaluste puudumise pärast, ütlesid kõnelustest teadlikud ametnikud. Nad ütlesid, et ühes valdkonnas kindlal positsioonil püsimine ähvardab tuua vastureaktsiooni teises valdkonnas.

"[Arutelud] on lihtsalt sürreaalsed," ütles üks ametnikest. "Vastus kõigile meie ees seisvatele suurtele probleemidele on: Ameerika. Ja Ameerika peaks olema meie lähim liitlane."

Prantsusmaa pikaajaline püüdlus saavutada Euroopa suurem iseseisvus Ameerikast on pärast Trumpi tagasivalimist mullu novembris kogunud palju rohkem toetajaid, tõdes FT.

"Meie järgmine suur ajastu, järgmine suur ühendav projekt, on sõltumatu Euroopa ülesehitamine," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen eelmisel nädalal peetud kõnes.

Eraviisiliselt tunnevad liikmesriikide diplomaadid ja ELi ametnikud aga sügavat muret selle pärast, kuidas piirkonna haavatavus võib nn strateegilist autonoomiat toetavaid riike lahutada nendest, kes usuvad, et Atlandi-üleseid suhteid tuleb iga hinna eest kaitsta.

"Suhted USA-ga on lääne tugevuse säilitamiseks ülimalt olulised. Meie saatused on läbi põimunud," ütles eelmisel nädalal Itaalia peaminister Giorgia Meloni, Trumpi ilmselt lähim poliitiline liitlane Euroopas. "[Dialoogi Washingtoniga] tuleb jätkata targa ja terve mõistusega ning rohkem poliitilise kui bürokraatliku lähenemisega," lisas ta.

Saksamaa Marshalli fondi president Alexandra de Hoop Scheffer ütles, et Euroopa pealinnad lähenevad Atlandi-ülestele suhetele nüüd "palju realistlikumalt".

Kuid ta lisas: "Millised on meie ühised huvid? Meil ​​pole seda vestlust tegelikult kunagi olnud... Pakkumine, ettepanek peab tulema Brüsselist ja selles osas pole nad veel valmis."

Trumpi positsioonide muutumine on muutnud 27 liikmesriigi vastuste koordineerimise kolmes küsimuses veelgi keerulisemaks.

Märgid, et Trump on muutumas kannatamatuks Venemaa Vladimir Putini suhtes, on tekitanud küll lootust, et ta võib isegi toetada Moskva-vastaste sanktsioonide kehtestamist. Ta on kiitnud NATO partnerite jõupingutusi kulutuste suurendamiseks, kuid ähvardanud ka vägede väljaviimisega Euroopast. Ja tema korduv tollimaksudega ähvardamine ja nende peatamine on pannud paljud mõtlema, kui tõsiselt teda tuleks võtta.

"Me ei saa endale lubada... langemist taas eksiarvamusele, et torm möödub," ütles von der Leyen oma eelmisel nädalal peetud kõnes. "Et asjad lähevad tagasi sinna, kus nad olid varem: kui ainult sõda lõppeks või tollilepe sõlmitaks või järgmistel valimistel on teistsugune tulemus. Ei, nii ei lähe."

Kuigi Euroopa pealinnade vahel võib kasvada toetus autonoomsemale Euroopale kui pikaajalisele eesmärgile, on vastus lühiajalisele küsimusele, kuidas hoida USA-d Euroopas samal ajal, kui Euroopa alternatiivset tulevikku arendab, keeruline, tõdes FT.

"Kas oleme hädas?" ütles aruteludes osalenud kõrge EL-i ametnik. "Jah. Oleme hädas."