Belitšev: politsei ei ole kaamerate kasutamisega seadust rikkunud
Politsei ja piirivalveameti juht Egert Belitšev ütles "Esimeses stuudios", et tema hinnangul ei ole politsei aastate jooksul kaamerate kogutud andmeid kasutades seadust rikkunud, kuid seadusi tuleks kaasajastada ning täpsustada.
Küsimusele, kas ta möönab, et politsei on numbrituvastuskaameraid kasutades seadust rikkunud, vastas Belitšev, et tema hinnangul selles osas ei ole.
"Meie usk ja teadmine oli, et selle jaoks on õiguslik alus olemas. Ma saan aru õiguskantsleri viidetest ja Eesti tugevus on, et meil on hea õiguskantsler, kes sellistele asjadele tähelepanu pöörab ja teeb konstruktiivseid ettepanekud, kuidas süsteemi parandada. Õiguskantsler on öelnud, et tema hinnangul needsamad andmekogu baasprintsiibid ja andmete kogumise printsiibid ei saaks olla määruse tasandil, vaid seaduse tasandil," lausus Belitšev.
Belitšev lisas, et elu ja ühiskonna arusaamad arenevad kogu aeg ning kui kaamerasüsteem kunagi loodi, peeti õiguslikku alust piisavaks.
"Ühiskondlikud ootused privaatsusele on arenenud ja ka õigus peaks kaasa arenema. Me oleme ka juhtinud tähelepanu, et mingites kohtades seadus vajaks täpsustamist kaamerate kasutamise osas," lausus ta.
"See ei tähenda, et asjad, mida me teeme, oleksid ebaseaduslikud, vaid õigus vajab kaasajastamist," lisas Belitšev.
Et politsei saaks kaamerate kasutamist taas jätkata, on seadus praegu ümbertegemisel. Siseminister Igor Taro peatas selleks ajaks kaamerate kasutamise.
Belitševi sõnul on sellega kadunud politsei jaoks oluline tööriist.
"Me uurime jätkuvalt kõiki kuritegusid. Ma tooksin ühe paralleeli – kui arstilt ära võtta stetoskoop, siis ta teeb oma protseduurid ikka ära, kuulab kõrvaga. Kui protseduur on plaastri panemine või sideme sidumine, siis ei olegi suurt lugu, kui operatsioonisaali ja tööriistu pole. Aga kui on raske operatsioon, siis me tahame kõik, et arstil oleks need vajalikud tööriistad olemas. Täpselt sama on ka keskkriminaalpolitseiga – nende raskete kuritegude uurimiseks, kurjategijate tabamiseks – me saame seda teha efektiivselt ja kiiremini, kui tööriistad on olemas," lausus Belitšev.
"See tööriist on kuumadel jälgedel liikumiseks ja varajaseks sekkumiseks väga suure tähtsusega," lisas ta.
Küsimusel, kas politsei peaks kõik avalikes kohtades olevad kaamerad, mida nad kasutavad jälgimiseks ja andmete kogumiseks, avalikkuse jaoks tähistama, vastas Belitšev, et enamik inimesi on neid kaameraid kindlasti näinud ning et suurema osa kaamerate juures on sildid, mis teavitavad videovalvest.
"On arutlusel olnud, et kas peaksime tegema (avalikud) kaardid, kus on märgitud kõik kaamerate asukohad. Seal on teatavad taktikalised küsimused – kui kurjategija plaanib oma tegevust pikalt ette, siis planeerib ta ka teekonna. Küsimus on, et kas me tahame nende jaoks teha elu võimalikult lihtsaks. Ta piltlikult öeldes ütleb Waysile, et väldi tuvastuskaameraid ja Ways teeb teekonna valmis," rääkis Belitšev.
Belitšev ütles, et kaamerate kasutamine politsei poolt ei tähenda sugugi suuna võtmist totalitaarühiskonnale.
"Ma ei kardaks totalitaarse ühiskonna teket /.../ Totalitaarse ühiskonna tellimus tekib siis, kui inimeste turvatunne langeb /.../ Ja see on see osa, mida me püüame ära hoida mõistlike meetmetega," lausus ta.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Mirko Ojakivi