"Kõnniteel peatumise keelamise laiem eesmärk on tagada vähemkaitstud liiklejate ohutus ja võimalus turvaliselt neile ettenähtud teel liigelda," rääkis kliimaministeeriumi teede- ja raudteede osakonna nõunik Hindrek Allvee.

Allvee kirjeldas, et paraku on ette tulnud mitmeid olukordi, kus kõnniteele peatuma sõitnud auto on jalakäijaid ohustanud või neile otsa sõitnud, sealhulgas on olnud ka jalakäija surmaga lõppenud õnnetusi.

Allvee märkis, et praeguseks on mootorsõidukiga kõnniteel peatumise võimalused nagunii oluliselt vähenenud, sest omavalitsused on hakanud seniseid kõnniteid muutma jalgratta- ja jalgteedeks ning jalgratta- ja jalgteel ei ole mootorsõidukiga veose laadimiseks peatumine lubatud juba kehtiva seaduse kohaselt. 

"Veose laadimiseks peab mootorsõidukijuht leidma edaspidi sobiva parkimiskoha või peatama sõiduki selleks liikluskorraldusvahendiga lubatud kohas," sõnas Allvee.

Allvee lisas, et omavalitsustel on võimalik arendada taristut selliselt, et veose laadimiseks luuakse asjakohased ohutud kohad. Näiteks luuakse sõiduteele spetsiaalsed peatumisalad veose laadimiseks või tähistatakse asjakohaste liiklusmärkide ja lisatahvlitega või teekattemärgistusega kõnniteel või jalgratta- ja jalgteel selleks ohutud kohad.

DPD: hinnad võivad tõusta

DPD juht Remo Kirss tunnistas, et seadusemuudatuseks on üsna keeruline valmistuda, sest muudatus ei puuduta ainult väikseid pakiautosid, vaid ka suuri kaubaautosid, mille töö on tulevikus kindlasti veel keerulisem.

"Seal väga head alternatiivi ei ole, kui büroohoonetesse kolimisteenust pakkuda," ütles Kirss.

Kirsi sõnul toob tekkiv olukord pikemas plaanis kaasa, et keerulisemates kaubatoimetamise kohtades hakkavad hinnad tõusma.

"Ümber majade jooksmine võtab aega ja see jõuab lõpptarbija hindadesse," sõnas Kirss.

Kirss ütles, et arusaam, nagu eelistaks kuller kõnniteel parkimist-peatumist on vale.

"Tegelikult kullerid lähtuvad siiski parimast võimalikust lahendusest. Kui on kõnniteel ruumi ja pääsevad jalakäijad liikuma, aga sõiduteel pannakse liiklus või sõidurada kinni, siis kuller on kõnniteel peatumist kasutanud," rääkis Kirss.

Kirss nentis, et Tallinnas eraldi kaubalaadimise alasid hoonete juurde eriti loodud ei ole, kuid neid peaks linnavalitsus kindlasti tekitama.

"Sellist eraldi ala on võimalik teha, nagu on tehtud seda elektritõukerataste jaoks. Need on rajatud sõiduteele ja eraldussaartele. Selliseid ettepanekuid oleme teinud ka Tallinna linnale – neid saaksid kasutada transpordiettevõtted vaba koha olemasolul ja kordamööda, kuid kahjuks seda pole rakendatud," rääkis Kirss.

Kirsi sõnul seadusega keelamine liiklusturvalisuse probleemi ära ei lahenda.

"Tekib efekt, et kulleritel töö intensiivsus justkui langeb, kui pole võimalik igal pool seisma jääda. Siis nad viivad vähem kaupa ühe masinaga ja tuleb linnaliiklusesse paisata rohkem autosid. Liikluse tihedus kasvab ja parkimise-peatumise kohti on veel raskem leida," rääkis Kirss.

Linn ei saa taristu loomisega hakkama

Transpordiga tegelev Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan (Isamaa) ütles, et linn on otsinud võimalusi, kuidas tagada kauba laadimiseks ajutisi peatumiskohti, kuid pole neid leidnud.

"Need võimalused on piiratud. Tekib küsimus, kas endine kliimaminister Kristen Michal mõtles seadusemuudatuse ikka korralikult läbi, sest aastaga 1400 tänavat ümber ehitada pole võimalik – Tallinnas rekonstrueeritakse aastas tavapäraselt kolm tänavat," rääkis Järvan.

Järvani sõnul saavad muudatusega pihta ennekõike ettevõtted ja teenuste hinnad võivad tõusta.

"Kaupa viiakse pikalt jalgsi, mis viib logistikateenuse hinnad üles. Või jäetakse masinad seisma sõiduteele, mis suurendab autode liikluses viibimise aega," sõnas abilinnapea.

Järvan nentis, et kuigi kaubaauto kõnniteel manööverdamise tagajärjel on hukkunud inimene, ja see on suur kaotus, siis oleks tulnud seadusemuudatus ikkagi paremini läbi mõelda.

Politsei: KOV peab tagama, et seadust ei eirataks

Politseikolonelleitnant Taavi Kirsi sõnul on seadusemuudatus, mis toob ohutuma linnaruumi, oluline.

"Oleme koos kohaliku omavalitsuse ja kaubandusvedusid korraldavate ettevõtetega selle teema üle varasemalt arutanud. Partnerid mõistavad muudatuste olulisust ja töötavad selle nimel, et linnaruum turvalisemaks muuta, seda eeskätt kergliiklejate ja jalakäijate vaates," rääkis Taavi Kirss.

Kirsi sõnul peab uue seadusemuudatuse valguses kohalik omavalitsus tagama, et uusi reegleid ei eirataks ehk ettevõtjad ja veose laadijad teeksid oma tööd kõnniteele sõitmata. PPA reageerib nendele rikkumistele tavapärase liiklusjärelevalve käigus.

Samas on ka politsei ise saanud kriitikat, kuna sõidab patrullides või väljakutsele sõites mööda pargitänavaid või peatub kõnniteel ja rattarajal. Kirsi sõnul pole korrakaitsjatel tihti teist võimalust.

"Proovime alati olla oma sõnades ja tegudes Eesti inimestele eeskujuks. Politseinikud ei soovi sõita ega parkida patrullautoga kõnniteel ega rattarajal. Mõnikord on sellised olukorrad aga vältimatud," sõnas Kirss.

Kirss tõi näiteks väljakutsed, kus aeg mängib olulist rolli. "Olgu selleks mõne kurjategija kinni pidamine, lähisuhtevägivalla sündmuse lahendamine või kellegi elu ja tervise päästmine," ütles Kirss.

"Samuti ei ole meil alati võimalik liiklusjärelevalvet tehes või avalikku korda tagades peatuda sõidutee servas selliselt, et me suurel määral liiklust ei takistaks või ohtlikke olukordi ei tekitaks," lisas politseikolonelleitnant.

Liiklusseadus keelab alates 1. juulist peatada sõidukit kõnniteel ka veose laadimiseks, mis seni oli lubatud tingimusel, et jalakäijaile jääb 1,5 meetri laiune käiguriba ja ei peatuta mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast.