ERR Lätis: kohalikel valimistel on kõige pingelisem vastasseis Riias
Lätis peetud kohalikud valimised peaks näitama, kui palju usaldatakse võimuerakondi ja kui populaarsed on regionaalparteid. Kõige pingelisem on olukord Riias, kus rahvas peab otsustama, kas pealinna juhivad edasi läänemeelsed poliitikud või naasevad võimule populistid koos idasuuna toetajatega.
Laupäeva õhtupoolikuks oli selge, et kogu Lätis osaleb tänastel valimistel rohkem hääletajaid kui nelja ja Riias viie aasta eest.
Pealinna valimisjaoskondades suuremaid järjekordi ei tekkinud. Rahvaga rääkides tundus, et paljusid lätlasi ajendas hääletuskasti juurde tulema venemeelse parlamendiliikme Aleksejs Roslikovsi üleeilne üsna jõhker sõnavõtt, kus ta lõpuks läks seimi kõnepuldis üle vene keelele ja teatas, et nas bolše ehk meid on rohkem. Teisalt võis see kõne mõjutada ka Läti kodanikest venekeelset valijaskonda.
"Peamine on ära hoida, et võimule ei saaks need poliitilised jõud, kes Lätist ei hooli. See on minu meelest nendel valimistel kõige olulisem. Eks edasi paistab," ütles valima läinud Edgars.
Kaspars lisas, et Roslikovsi žestid ja väljaütlemised olid täiesti lubamatud. "Üldisemalt rääkides oleksin eluga rohkem rahul, kui pensionärid, lapsed ja spordivaldkond saaks rohkem raha," lisas ta.
Aivars oli rahul Adaži elukvaliteediga. "Adažis on minu meelest hea elada.
Vaatame, ehk muutub veel midagi paremaks või hoopis hullemaks. Eks valimiste järel näeme," sõnas ta.
Jevgeni pidas aga oluliseks majandusliku poolega tegelemist. "Tuleb kaasata investoreid, et arendada Läti majandust. Ja tuleb hoida inimesi, et nad vähem lahkuks riigist. Kodanikud lähevad ära, kuid asemele tuleb ei-tea-kes. Vaadake ise, mis Riias toimub. Väljaränne tuleb peatada," rääkis Jevgeni.
Kõik pole aga mustvalge ja koos Nils Ušakovsiga pealinna valitsenud partei Au Teenida Riiat! pakkus tänastel valimistel ühisnimekirja Roheliste ja Talurahva Liiduga, kes on üks kolmest Läti valitsuskoalitsiooni osapoolest.
"Asfalt pole ei punane ega valge, asfalt on hall. Koos Roheliste ja Talurahva Liiduga moodustatud ühendust toetas 50 protsenti neist riialastest, kelle emakeel on läti keel. Ja teise poole moodustasid need, kelle emakeel on vene keel. See tähendab, et meie toetajatel etnilist lõhet polnud ja ühiselt oodati vajalike probleemide lahendamist. Praegu aga näeme, et osa vene keelt kõnelevaid inimesi lahkub meie juurest. Nad kas usuvad populiste või on radikaliseerunud," ütles seimi liige, ühisnimekirja esinumber Riias Olegs Burovs.
Seni on vastu pidanud ka tehniline pool, mis eelhääletuse ajal tõrkus. E-valimisi ei kaalutud Lätis ka nüüd, sest sel moel oma häält anda pole lõunanaabrite arvates turvaline.
Toimetaja: Aleksander Krjukov