Tegu on uutmoodi lähenemisega, kus samaaegselt annab mitme kooli õpilastele matemaatikatundi veebi vahendusel üks õpetaja. Projekti toetava Skaala Impact MTÜ projektijuht Maria Rahamägi-Suitsu sõnul istusid õpilased klassis tegelikult nagu tavaliselt, kuid erinevus seisnes selles, et õpetaja ei viibinud klassis füüsiliselt, vaid oli reaalajas ekraanil otseülekandena stuudiost.

"Õpetaja tutvustas teooriat ja suunas õpilasi tööle, samal ajal jälgides videopildi kaudu ka klassiruumi," selgitas Rahamägi-Suits.

Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin rääkis, et praegu olid igas klassiruumis olemas ka abistavad õpetajad. "Mõte oligi see, et mitte asendada olemasolevat õpetajat, vaid pakkuda mitmekesisust ning võimalust liituda selle projektiga koos oma õpetajaga ja ega ka edaspidi pole plaanis asendada, võib-olla ainult gümnaasiumiastmes mõned ainepunktid või mõned valikained võiks olla siin lähitulevikus asendatud," märkis Jašin.

Tagasiside kevadisele projektile

Rahamägi-Suits sõnas, et tema hindab kevadist projekti vajalikuks ning õnnestunuks. "Kuigi tiheda ajakava tõttu saime kaasata vähem Tallinna koole, kui algselt lootsime, andis see piloot meile väga väärtuslikke teadmisi, millele muidu ei oskakski mõelda," selgitas Rahamägi-Suits.

Rahamägi-Suitsu sõnul on temani jõudnud tagasiside eelkõige küsitluste kaudu. "Paljud õpilased kiitsid õpetajaid ja kursuse ülesehitust, aga pakkusid ka häid ideid, kuidas seda edaspidi paremaks teha," rääkis Rahamägi-Suits. "Loomulikult leidus ka neid, kellele selline õppimisviis ei sobinud – aga see on tavapärane igas klassiruumis," märkis Rahamägi-Suits.

"Kümne palli skaalal andsid õpilased tagasisideks 7,3, mis on väga hea tulemus arvestades, et õpilased matemaatika kursuseid koolis vabatahtlikult ei läbi," lisas Rahamägi-Suits.

Jašin rääkis, et tema teada üks kool, kes selle projektiga täies ulatuses liitus, peab projekti vajalikuks ning on andnud kindlasti positiivset tagasisidet. "Ma ütlen ausalt, et tegelikult esialgu planeeritud mitmed Tallinna koolid erinevatel põhjustel sinna projekti ei läinud ja oli päris mitu kooli, mis osalesid väljastpoolt Tallinna," märkis Jašin.

Jašin selgitas, et tegu oli vaid katseprojektiga. "Eesmärk oli saada 300 õpilast, mis on umbes kümme klassi, kuid minu meelest päris nii suurt hulka me tegelikult ei saavutanud," rääkis Jašin. 

Jašin sõnas, et temale oli üllatuseks see, et projekt võeti meedias ning erinevate haridusjuhtide poolt möödunud aasta lõpus üsna negatiivselt vastu. "Ma olen nõus, et tehnoloogia ei asenda õpetajat ning küllap on ka teisi murekohti, kuid see oli vaid katsetus. See polnud plaan, et hakkame nüüd kohe suures hulgas õppetööd veebi üle viima," märkis Jašin.

"Tegelikult ma arvan, et haridusinnovatsioonina on see kindlasti üks võimalus, mida peab katsetama ka edaspidi," sõnas Jašin.

Rahamägi-Suits tõi välja, et näiteks saadi nüüd katseprojekti tehes aru, et lisaks õpilastele vajavad tulevastel kursustel rohkem tähelepanu ka klassiruumis toimetavad toetavad õpetajad ning lapsevanemad. 

"Õpetajatele on vaja anda selgemad juhised nii klassi kui tehnika ettevalmistamiseks, aga ka selles osas, kuidas toetada õpilasi, kes vajavad individuaalsemat tuge," sõnas Rahamägi-Suits. "Lapsevanemaid tuleb rohkem teavitada sellest, et lisaks veebitunnile on õpilastel võimalus soovi korral kodus uuesti vaadata nii teooria selgitusi kui ülesannete lahenduskäike," märkis Rahamägi-Suits.

"Üks oluline tagasiside punkt, mida välja toodi, oli see, kas tund peab toimuma fikseeritud kellaajal ehk kas selle peab kindlal ajal mahutama õpilaste päevakavadesse või ei pea see olema n-ö reaalajas, vaid võib teha salvestuse," sõnas Jašin.

Projekti tulevik

Projekti katsetati praegu matemaatikaõpetajate peal, kuid Rahamägi-Suitsu sõnul kaks suve tagasi võimendatud õpetamisest aineühenduste suvekoolis rääkides arvasid mitu õpetajat, et selline lähenemine on võimalik pea igas õppeaines.

"Oleme just koostöös Ida-Virumaa haridusklastri Hariduskopteriga avanud konkursi, et leida füüsikaõpetajaid koos toetava tiimiga, kes oleksid valmis planeerima ja läbi viima samasuguse kursuse eelkõige Ida-Virumaa koolidele," rääkis Rahamägi-Suits. 

"Arvan, et saab olema väga huvitav näha, kuidas õpetajad suudavad juhendada ka kaugelt näiteks katsete läbiviimist klassiruumis – see aitab õpitut paremini siduda noorte kogemustega," sõnas Rahamägi-Suits.

Jašin rääkis, et võimendatud õpetajate projekti toetav Skaala Impact MTÜ otsib uusi lahendusi ja haridusinnovatsioone ning proovib neid erinevates omavalitsustes. "Tallinna pilootprojektis oli võimalus liituda koolidel üle Eesti ning seal oli mitu Ida-Virumaa asutust. Tundub, et nemad said positiivse kogemuse," märkis Jašin. 

"Ma arvan, et projekti toimimine on võib-olla natuke ka meelestatuse küsimus ja tuleb rohkem vaadata, kuidas integreerida seda, et mõned tunnid või sari tundidest on veebipõhiselt koos suurema grupiga ning ka seda, kuidas klassis olemasolev õpetaja protsessi reflekteerib ja tunni kokku võtab," sõnas Jašin.

Jašin rääkis, et projekti jätkamine tuleval sügisel on veel arutlusel. "Ma ei ole selles kindel, et kohe nüüd sügisel uus laine tuleb, see on veel arutelu all," märkis Jašin.

"Ma arvan, et see on tuleviku teema ja ütleme nii, et hariduses on praegu toimumas kümneid asju, seetõttu võib-olla iga idee kohe ei lendagi, aga ma ei välista, et see ei võiks edaspidi lennata," sõnas Jašin.

Õppetöö toimus sel kevadel 8. klassi õpilastele. Kokku toimus see 14 korral ning iga kord 90-minutilise plokktunnina. Pilootprojektis osalesid Tallinna Arte Gümnaasium, Narva Gümnaasium ja Kohtla-Järve Gümnaasium. Koolidel oli võimalus ise projekti kandideerida.

Allikas haridusamet