Tallinna prantsuse lütseumis on traditsiooniks, et 8. klassi lõpus käiakse Londonis, 9. klassi lõpus Pariisis ja 10. klassi lõpus külastatakse Roomat. Ühe kultuurireisi maksumus on õpilase kohta umbes tuhat eurot.

"Meil on kooli juures selline vabatahtlikest annetustest kogunev sihtkapital, kui tõesti majanduslikel põhjustel keegi ei saa osaleda, siis võib sealt taotleda toetust," sõnas Tallinna prantsuse lütseumi direktor Peter Pedak.

Pedaku sõnul esitavad lapsevanemad selliseid taotlusi harva.

Samas leidub koole, kus on välisreisidest hoopiski loobutud.

"Me tegime 2023. aastal arutelu tulemusena sellise otsuse, et meil põhikoolis ei toimu välisreise. Me eelistame seda, kui ekskursioon on Eesti piires. Meil on kindlad päevad õppeaasta lõpus, mis on siis mõeldud nendeks ekskursioonideks," lausus Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Salum.

"Põhjuseid on erinevaid, aga ma kaldun arvama, et välisreisid on küll sellised, kust mõni õpilane jääb kõrvale lihtsalt sellepärast, et see on rahaliselt liiga kulukas," lisas Salum.

Reisibüroode sõnul ei ole aga lõpetajate huvi välisreiside vastu vähenenud. Pigem võetakse odavam pakett ning tehakse sihtkohas vähem kulutusi.

Välisreisi kasuks räägib ka tõsiasi, et Eesti sisereisid ei pruugi tulla alati odavamad.

"See võib nii olla, et see Rootsi kruiisi hind on tegelikult lõppkokkuvõttes odavam, kui minna mõnda Eesti sihtkohta, aga kõik sõltub sellest, kus ööbida ja mida sinna reisipaketi sisse võtta," ütles reisibüroo Tiit-Reisid juht Raido Randmaa.

Randmaa sõnul on Eesti sisereisid siiski koolide seas jätkuvalt kõige populaarsem valik, eriti Kirde-Eesti ja saared.