"Iraani režiim on juba vastanud massiivse droonirünnakuga, kuid peamine küsimus nendele on seisneb ikkagi selles, kas alustada täiemahulist sõda Iisraeliga ning sellega seoses ka USA huvide vastu regioonis," arutles Mihkelson sotsiaalmeedias.

"See otsus võib panna kaalule kogu režiimi eksistentsi, sellist olukorda pole nähtud alates 1979. aasta Islamirevolutsioonist saadik. Seepärast on pigem kahtlane, et Iraanil jätkub jõudu ja julgust suur sõda vallandada. Liiati kardetakse ka rahva sisemist vastuhakku," märkis ta.

"Iraan on Venemaa lähedane liitlane lääne vastu alustatud suures hübriidsõjas. Venemaale muidugi sobib naftahinna hüppeline tõus, kuid sellel võib olla üksnes lühiajaline mõju. Huvitav on jälgida, kas Venemaa teeb midagi oma liitlase toetamiseks ja kaitseks. Siit selgub ka see, milline roll on tegelikult Venemaa ja Iraani vahel 147 päeva tagasi sõlmitud strateegilisel koostööleppel," sõnas Mihkelson.

Mihkelson lisas, et suure dilemma ees on ka rahupreemiat ihkav USA president Donald Trump. "Alles eile rääkis ta soovist jätkata Iraaniga diplomaatilisi samme tuumaleppe saavutamiseks. Järgmine kohtumine Iraani välisministriga oli Trumpi eriesindajal Witkoffil kavas ülehomme Omaanis. Iisraeli rünnak on selgelt muutnud regionaalset status quo'd, mis loob täiesti uue keskkonna edasisteks arenguteks. Ja siin ei saa USA ega Trump jääda pelgalt pealtvaatajaks," võttis Mihkelson kokku.

Saks: tõsisemat Iraani vasturünnakut võib oodata pikema aja pärast

Julgeolekuekspert Rainer Saks märkis, et eelmise aasta vastastikused rünnakud näitasid, et Iraani õhukaitse ei tulnud Iisraeli rakettidega toime ning sellest ajast alates on õhukaitsesüsteem olnud nõrgestatud.

"Ka Venemaalt ei ole tänu Ukraina jõulisele tegevusele õhutõrje süsteeme juurde saadud. Iraani kõrgem usujuht on rünnakutes ellu jäänud ja lubab loomulikult kättemaksu. Üldiselt on tavaks arvata, et Iraan suudab korraldada nii või naa massilise ballistiliste rakettide rünnaku Iisraelile. Iraan on sellise arvamuse saavutamise nimel teinud ka väga suurt mõjutustööd lääne meedias. Kindlasti mõned, võib-olla mõned kümned raketid Iisraeli suunas lendavad, kuid massilised õhurünnakud Iisraelile ei tundu lühemas perspektiivis võimalikud olevat," kommenteeris Saks.

Saks rääkis, et kui Iraan suudab päästa hävingust mingi osa oma õhujõududest ja raketivägedest, ja valitsus suudab püsima jääda ning taastuda, võiks tõsisemaid vasturünnakuid oodata pigem pikemas ajalises perspektiivis.

"Suuremaks probleemiks on arvukad Iraani poolt loodud või kontrollitavad grupeeringuid Liibanonis, Süürias, Iraagis ja Jeemenis, keda saaks rakendada efektiivsemalt Iisraeli ja USA huvide ründamiseks. Näis, kuidas neile mõjuvad uudised Iraani armee kaotustest," lausus Saks.

"USA ei ole seni rünnakutes osalenud ning Iraanile on siin tõsine mõtlemise koht. USA liitumine Iisraeli rünnakuga tooks kaasa riigi sõjalise võime täieliku hävingu, kuid ideoloogilistel režiimidel on alati tõsised eeldused eksida. Iraan on teinud juba saatusliku vea 2023. aastal Iisraeli-vastast rünnakut alustades," rääkis Saks.