Aastakümnete jooksul rajas Netanyahu oma poliitilise identiteedi väitele, et vaid tema suudab hoida USA ja Iisraeli Iraani küsimuses strateegiliselt ühel meelel. Toetudes USA vabariiklastele, esitles Netanyahu end kui ainsat Iisraeli juhti, kes on võimeline mõjutama järjestikuseid Ühendriikide presidente, tehes neile selgeks, et Iraani suudab ohjeldada vaid püsiv sõjaline surve.

Tipphetkel kirjeldasid diplomaadid teda kui "USA-lausujat" – Iisraeli liidrit, kes võis tõsta telefonitoru ja tagada, et Washingtoni strateegilised kaalutlused ühtiksid Iisraeli omadega. Ükski teine Iisraeli peaminister ei ole esinenud kongressi ees nii sageli ega kogunud USA poliitilises süsteemis nii pikaajalist poliitilist kapitali.

Analüütikute hinnangul näitab aga Washingtoni ja Teherani vahelepe, et see narratiiv on lagunenud. Selle asemel, et kujundada Washingtoni Iraani-poliitikat, on Netanyahu nüüd sunnitud olema pealtvaataja rollis. USA president Donald Trump taotleb Iraaniga kokkulepet, kus Iisraeli vastuväiteid käsitletakse üha enam vaid tülikate piirangutena.

Kodumaal on tõehetk sama valus, märkis endine USA ametnik Dennis Ross. Netanyahu on surutud nurka: ühel pool on USA president, kes soovib konflikti lõpetada, ja teisel pool kodumaine valijaskond, kes ei toeta järeleandmisi, eriti Liibanonis. Taganemine tähendab poliitilist tagasilööki, sõja eskaleerimine aga vastasseisu Washingtoniga.

Sõda, millega Netanyahu lootis kinnistada oma pärandit Iraanile vastu astunud liidrina, võib jääda meelde hoopis konfliktina, mis lammutas tema võimu tugisamba. Välispoliitiliselt isoleeritud, lähima liitlase poolt kammitsetud ja sügiseste valimiste eel haavatav Netanyahu võib avastada, et poliitiline kuvand, millele ta oma karjääri rajas, on muutunud tema suurimaks koormaks.

Iraani sõja alguses lubas Netanyahu lõplikku võitu. Ta pole saavutanud aga ei Iraani valitsussüsteemi kokkuvarisemist, Liibanoni Hezbollah' lüüasaamist ega turvalist kojupöördumist Iisraeli põhjaosa elanikele.

"USA ja Iraani kokkulepe on Netanyahule otsustav hoop," ütles endine Netanyahu nõunik Aviv Bushinsky. "Ta mitte ainult ei kaotanud sõda Iraaniga, vaid kaotas ka Trumpi kui sõbra. Ta on nüüd rahvusvaheliselt isoleeritud ja sattunud Trumpiga suurde tülli."

Sel kuul toimunud pressikonverentsil kirjeldas Iisraeli peaminister oma suhteid Trumpiga kui partnerite vahelisi, kes "nõustuvad paljudes asjades ja on vahel eriarvamusel". Ta lisas, et on toimunud süstemaatiline kampaania Iisraeli "suurte saavutuste" vähendamiseks Iraani ja selle liitlaste vastu.

Avalikud noomitused

Analüütikute sõnul ulatub USA ja Iisraeli liidri erimeelsus isiklikest suhetest kaugemale – erinevus avaldub ka riigijuhtide eesmärkides. Trump soovib Ühendriigid järjekordsest Lähis-Ida sõjast välja tuua, samas kui Netanyahu peab jätkuvat survet Iraanile ja selle liitlasele Hezbollah'le Iisraeli julgeoleku tagamiseks hädavajalikuks.

Washington on pidanud Teheraniga otseläbirääkimisi, liitnud Iisraeli ja Hezbollah' konflikti laiemasse kokkuleppesse ning loonud mehhanismid relvarahuga seotud vaidluste lahendamiseks. 

Kolme piirkondliku diplomaatilise allika sõnul on need sammud Iisraeli üha enam võtmeotsustest kõrvale lükanud. USA pidas varem Netanyahut asendamatuks vahendajaks, kuid kohtleb teda nüüd kui takistust lepingule, märkisid kohalikud allikad.

Trump on Iisraeli sõjalist käitumist Liibanonis avalikult kritiseerinud. USA asepresident JD Vance aga rõhutas suhete tingimuslikkust, hoiatades lepet kritiseerinud Iisraeli poliitikuid "ründamast oma viimast võimsat liitlast".

Kaks Netanyahu mõttekäiguga kursis olevat Iisraeli ametnikku ütlesid, et peaministrit ei pane muretsema Trumpi ja Vance'i avalike avalduste mõju USA poliitikale.

Trump on andnud mõista, et on valmis USA huvide nimel Iisraeli prioriteete eirama. Sel kuul ütles ta telesaates, et kui ta käsib Netanyahul "midagi teha, siis ta teeb".

Vabariiklastest koosneva turvavõrgu kadumine

Iraan püüab USA ja Iisraeli vahelist lõhet süvendada, kujutades iga Iisraeli sõjalist operatsiooni Liibanonis katsena saboteerida Trumpi diplomaatiat. See sunnib Valget Maja valima oma liitlase toetamise või leppe säilitamise vahel, rääkis Ali Vaez Rahvusvahelisest Kriisigrupist.

USA analüütikute hinnangul muudab Netanyahu positsiooni nii ebakindlaks turvavõrgu kadumine. Aastaid kasvatas Netanyahu vabariiklaste toetust, kasutades seda vastukaaluna demokraatidest administratsioonidega tekkinud pingetele, ning kritiseeris avalikult endise presidendi Barack Obama 2015. aasta Iraani tuumalepet kongressi poodiumilt.

Kuid vabariiklased ei rikuks Netanyahu nimel Trumpiga suhteid, leiavad analüütikud.

Samuti on USA ja Iraani kokkulepe vastuolus Netanyahu strateegiliste panustega. Ta seadis oma poliitilise tuleviku kahele eesmärgile: Iraani teokraatliku juhtkonna nõrgestamisele või kukutamisele ja Saudi Araabiaga suhete normaliseerimisele Aabrahami lepingute laiendamise kaudu. Kumbki ei ole realiseerunud – Iraani juhid on konfliktist väljunud tugevatena, samas kui kokkulepe Saudi Araabiaga püsib kättesaamatuna.

Piirkonnas toimub suhete ümberhindamine. Riigid, keda Netanyahu lootis enda poole meelitada, kõhklevad Iisraeliga suhete loomises ning avavad ettevaatlikult kanaleid hoopis Teheraniga.

Pärsia lahe allikate sõnul on Aabrahami lepingutele andnud hoobi Gaza sõda, Läänekaldal toimuv ja kasvav arusaamine, et Netanyahu juhitud Iisraelist on saamas piirkonna põhimure.

Iraani ametnik märkis, et Netanyahu püüdlused Aabrahami lepinguid laiendada on luhtunud ja mitmed piirkondlikud riigid otsivad nüüd kohta loomisel olevas Iraanile soodsas leppes USA-ga. 

"See pole vaid Iraani võit. See on Netanyahu läbikukkumine," ütles ametnik ja rõhutas, et islamivabariik pole mitte ainult ellu jäänud, vaid tõusnud mõjukamaks piirkondlikuks tegijaks.