Almann rääkis raadiosaates "Vikerhommik", et tema hinnangul olid nii Pentagon kui Valge Maja Iisraeli plaanitavast rünnakust Iraanile teadlikud, kuid mitte detailideni. "Bejamin Netanyahu armastab alati suhetes USA-ga hoida mõõdukat üllatusmomenti. Kindlasti seal mingeid üllatusi oli, aga ma arvan, et suures plaanis nii Valge Maja, Pentagon kui ka USA välisministeerium olid asjaga siiski kursis," sõnas ta.

Almann rääkis, et rünnak toimus täpselt Trumpi ametiaja 61. esimesel päeval. Enda ametiaja alguses seadis aga USA president Iraanile 60-päevase tähtaja tuumalepingu sõlmimiseks, mida aga ei õnnestunud saavutada. "Iraani ja tema liitlaste trikk oli üritada lükata see tähtaeg kuhugi sinna 15. juuni kanti, kus läbirääkimisi uuesti alustati. Sellega uinutati siis mingil määral Iraani nii sõjalise kui poliitilise juhtkonna tähelepanu ja seetõttu see rünnak oli ka niivõrd mastaapselt edukas," ütles ta.

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu on öelnud, et Iisrael lõpetab rünnakud Iraanile juhul, kui õnnestub Iraani tuumarelva loomise võime hävitada või siis Teheran nõustub USA presidendi ettepanekuga loobuda uraani rikastamisest.

Almanni sõnul ei ole selles ultimaatumis midagi üllatavat – nii USA kui Iisrael on seda pikalt nõudnud. Ta märkis, et pigem annab Iisraeli rünnak hoopis hinnangu USA Lähis-Ida läbirääkija Steve Witkoffi diplomaatilistele pingutustele.

USA-s on nii demokraadid kui vabariiklased rünnaku Iraanile üsnagi ühehäälselt heaks kiitnud, ütles Almann. Ta märkis, et Trumpi toetaja Tucker Carlson on aga rünnaku teravalt hukka mõistnud.

Saatejuht küsis, mida arvata sellest, et Trump on öelnud, et on avatud mõttele, et konfliktis võiks vahemeheks saada Venemaa president Vladimir Putin – Trump ja Putin pidasid pärast rünnakut järjekordse telefonikõne.

"Ma arvan, et see ei ole nii – tegelikult ta seda otseselt ei ütle," vastas Almann.

"See nii-öelda Trumpi-Putini-Iraani telg kogu selles asjas on vaata et kõige huvitavam," lisas ta. "Kogu asi sellest võimalikust Venemaa nii-öelda osalemisest või panustamisest konflikti lahendamises. See sai alguse 4. juunil, kui Trump ja Putin pidasid telefonikõne pärast kuulsat Ukraina operatsiooni droonidega "Ämblikuvõrk", pärast mida Donald Trump tegi sellise avalduse ja et nad ei rääkinud mitte ainult Ukrainast, aga ka Iraanist ja venelased siis pakkusid suurepäraseid ideid, kuidas seda olukorda lahendada. Mis ilmselt oli pigem Putini katse samamoodi lükata selle kokkuleppe saavutamist täpselt sinnasamasse 15. juunisse. Ja ma arvan, et Trump tegelikult tunnetas, et Putin pigem töötab siin nii-öelda Iraani huvides ja üritab seda kokkuleppe saavutamist ikkagi pigem venitada."

Almann ütles, et Trumpi viimast mõtteavaldust kõne kohta Putiniga loeks ta pigem iroonilisena. "Trump ütles, et president Putin helistas talle 14. juunil, et soovida palju õnne. "Me ei rääkinud, palju Ukrainast me rääkisime, me rääkisime Iraanist." Aga tegelikult on president Putinil endal käsil üks sõda, mille ta [Trump] peaks lõpetama ja lahendama."

Ta märkis, et ei loe välja Putini-Trumpi koostööd Iisraeli-Iraani konflikti lahendamisel. "Aprillis Venemaal ja mais Iraanis riikide parlamendid ratifitseerisid ka vastastikuse strateegilise partnerluse kokkuleppe ja see olukord on ikkagi pigem piinlik Putinile, kes oma pingutustega ei ole suutnud neid ründeid ära hoida oma strateegilise partneri vastu," lausus Almann.