Kui Pihlakodu juhtum esmakordselt prokuratuuri lauale jõudis, ei olnud ametnikud sugugi kindlad, kas seal üldse on midagi uurida. Peaprokurör Astrid Asi sõnul on praegu aga väidetav vägistaja kohtu alla antud ja asjaga tegeletakse väga tõsiselt.

"Väidetav vägistaja on tänaseks kohtu alla antud ja kohtumenetlus hakkab lähenema juba lõpusirgele, aga see on nüüd see koht, kus, kuna tegemist on kinnise menetlusega, me ei saa liiga palju rääkida sellest, mis seal toimub. Mis puudutab juriidilise isikuse vastutuse küsimust, siis tõepoolest selles osas me veel tegeleme selle arutamisega, kas on põhjust kriminaalmenetlust alustada või mitte," lausus Asi saates "Esimene stuudio".

Asi kinnitas, et Pihlakodu juhtumi peale on prokuratuuris kulutatud palju töötunde.

"Töötunde oleme selle alla pannud väga palju ja mul on hea meel selle üle. Ma jätaksin isegi selle konkreetse kaasuse kõrvale. See, et diskussioon selle konkreetse teema üle on ühiskonnas tõusnud, on minu meelest väga hea, sest tegelikult on tegemist väga olulise temaatikaga, mis läheb järjest teravamaks," sõnas Asi.

"Kogu see hooldekodude küsimus – kättesaadavus, kvaliteet ja vastutus – on väga oluline olukorras, kus meil ühiskond järjest vananeb ja need küsimused tulevad meil järjest rohkem päevakorda. Me peame nendega tegelema. Selles mõttes on hästi hea, et see teema on üles kerkinud," lisas peaprokurör.

Asi loodab ka, et Pihlakodu juhtum meenutas inimestele, kui oluline on rääkida ja jagada oma kahtlusi politsei või prokuratuuriga.

"Ei ole midagi teha, kui me kuuleme mitu aastat hiljem, et midagi võis kuskil juhtuda. Väga keeruline on sealt midagi veel tuvastada. Mul on väga hea meel, et see üks hooldaja tuli ikkagi rääkima - küll kaheksa päeva hiljem, aga ikkagi tuli ja tänu sellele saimegi sellest loost üldse teada. On väga oluline anda inimestele signaal, et kui vähegi võimalik, tuleb kohe teada anda," sõnas Asi.

Ühtlasi kommenteeris peaprokurör ka Pihlakodu menetlust juhtinud prokurör Arika Lepa lauset, kes ütles, et "iga tahtevastane suguühe ei pruugi põhjustada vaimset ja füüsilist tervisekahju".

"Mina ütleks, et iga vägivald põhjustab. Nii palju, kui me majas sees oleme sellest rääkinud, siis meie seisukoht on ikkagi see, et iga vägivald põhjustab tervisekahju," kinnitas Asi.

Asi pani ka rahva südamele, et inimesed ei hakkaks kahtlustatavaid enne kohtu lõplikku otsust risti lööma ning rõhutas, et kohtupidamine tuleks jätta kohtusaali.

"Me peame silmas pidama, et kui alustatakse kriminaalmenetlust, kui kellelegi esitatakse kahtlustus või isegi, kui esitatakse juba süüdistus, siis see veel ei ole põhjus inimest hukka mõista või risti lüüa. Jätame selle kohtupidamise kohtusaali ja enne ei ole keegi süüdi, kui kohus on seda öelnud. Me ei tohiks kujundada avalikkuses kellegi suhtes fooni, et ta on midagi kurja teinud enne, kui kohus on seda öelnud," ütles Asi.

Kahtlustuse esitamise ajal toimub potentsiaalse kuriteo kontrollimine ning sel hetkel ei saa veel öelda, kas isik või organisatsioon on kuritöö toime pannud või mitte, rõhutas Asi.

Kalle Laanet kohtuasja, kellele esitati süüdistus kelmuses, ei soovinud peaprokurör väga kommenteerida, kuna tegu on siiski käimasoleva kohtuasjaga.

"Laanetile on täna esitatud süüdistus ja teda ei ole süüdi mõistetud kohtus. Jätame kohtupidamise kohtusaali," kordas Asi taaskord.