Oluline esmaspäeval, 30. juunil kell 13.30:

- Harkivi linnapea: Vene vägi ründas linna uut tüüpi droonidega;

- Venemaa süüdistas Ukrainat ja USA-d rahukõneluste aeglases tempos;

- Venemaa sulges pühapäeval ajutiselt Kertši silla;

- Venemaa ründas Harkivi oblastit;

- Ukraina õhutõrje tegi 107 vaenlase ründedroonist kahjutuks 74;

- Saksamaa välisminister Kiievis: Putin soovib vaid Ukraina alistumist;

- Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 104 lahingut;

- WSJ: Ukraina saadab rindele vanemaid mehi;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1070 sõdurit.

Harkivi linnapea: Vene vägi ründas linna uut tüüpi droonidega

Vene vägi ründas Ukraina Harkivi linna uut tüüpi droonidega, ütles esmaspäeval linnapea Ihor Terehhov.

"Kõige sagedamini kasutas vaenlane Shahede, kuid eriolukordade osakonna spetsialistid registreerisid esmakordselt rünnaku uut tüüpi drooniga nimega Tšernika," kirjutas Terehhov Telegramis.

Tema sõnul sarnaneb Tšernika lõhkepea võimsuselt Molnija omaga, kuid on teistsuguse konstruktsiooniga. Sellise löögi tagajärjel sai garaažikompleksis kahjustada mitu autot.

Kokku on viimase seitsme päeva jooksul linnas vaenlase rünnakutes vigastada saanud neli inimest, sealhulgas laps.

Nemõšlja, Kiievi ja tööstusrajoonides said kahjustada nii elamud kui ka tsiviilettevõtted.

Venemaa süüdistas Ukrainat ja USA-d rahukõneluste aeglases tempos

Pärast mitu kuud kestnud diplomaatilist venitamist süüdistas Kreml pühapäeval Kiievit ja Washingtoni rahuläbirääkimiste edusammude puudumises. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et läbirääkimiste tempo sõltub Ukraina positsioonist, USA vahendamise tõhususest ja arengutest lahinguväljal.

"Palju sõltub loomulikult Kiievi režiimi seisukohast," ütles Peskov Reutersi vahendusel Belarus 1 TV-le, lisades: "See sõltub sellest, kui tõhusalt Washingtoni vahenduspingutused jätkuvad."

Venemaa on korduvalt keeldunud USA pakutud relvarahulepingust, on eskaleerinud rünnakuid Ukraina tsiviilelanike vastu ning Venemaa president Vladimir Putin kuulutas selle kuu alguses, et "kogu Ukraina on meie oma".

Venemaa ja Ukraina on sel aastal pidanud Istanbulis kaks otseläbirääkimiste vooru, esmalt 16. mail ja uuesti 2. juunil. Kohtumiste tulemusel vahetati küll suur hulk sõjavange, kuid relvarahu suunas olulisi samme ei tehtud.

2. juuni kohtumisel esitasid mõlemad pooled sõja lõpetamise ettepanekud, kuid Putin kirjeldas neid hiljem kui "absoluutselt vastandlikke" memorandumeid.

Ukraina delegatsioon eesotsas kaitseminister Rustem Umeroviga nõudis tingimusteta 30-päevast relvarahu, mida toetasid ka lääne partnerid, samas kui Venemaa nõudis langenud sõdurite surnukehade koju toomiseks kuni kolmepäevast piiratud vaherahu.

"Venemaa lükkab tagasi isegi tapmiste peatamise idee," ütles Umerov pärast kõnelusi. "Seepärast pöördumegi maailma poole: survet on vaja tõelise rahu, mitte läbirääkimiste imiteerimise saavutamiseks."

Vaatamata ummikseisule teatas Venemaa, et on avatud kolmandale läbirääkimiste voorule. "Üldiselt oleme selleks valmis," ütles Putin ajakirjanikele 27. juunil, vihjates, et Istanbul võiks taas läbirääkimiste toimumiskohaks olla.

Türgi president Recep Erdoğan kinnitas Ankara valmisolekut läbirääkimisi võõrustada ning ütles, et käimas on jõupingutused Putini ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski otsekohtumise korraldamiseks – võimalusel osaleb läbirääkimistel ka USA president Donald Trump.

Zelenski on avaldanud toetust kolmepoolsele formaadile ja arutas seda ideed hiljutisel NATO tippkohtumisel Brüsselis, kus tema ja Trump rääkisid ka USA sõjalise abi suurendamisest ning õhutõrjesüsteemide ja droonide ühisest tootmisest.

Trump ei ole seni Venemaale kehtestanud täiendavaid sanktsioone, mida ta lubas rahupüüdluste ebaõnnestumise korral. "Kui Istanbuli kohtumine midagi ei too, tähendab see selgelt, et on vaja kiiresti uusi tugevaid sanktsioone," ütles Zelenski 2. juunil.

Samal ajal kui Kreml jätkuvalt relvarahu tagasi lükkab, liiguvad selle väed Ukraina kaguosas edasi, vallutades territooriumi Donetski ja Dnipropetrovski oblastis ning intensiivistades raketi- ja droonirünnakuid tsiviilelanike vastu.

Järgmise läbirääkimisvooru kuupäeva pole veel määratud.

Venemaa sulges pühapäeval ajutiselt Kertši silla

Venemaa sulges pühapäeva hilisõhtul ajutiselt Krimmi poolsaart ja okupeeritud Ukraina alasid ühendava Kertši silla. Enne silla sulgemist teatasid kohalikud Telegrami kanalid plahvatustest ja aktiivsest õhutõrje tegevusest Kertši linnas, kirjutab The Kyiv Independent.

Pealtnägijad teatasid mitme plahvatuse kuulmisest ja Venemaa õhutõrjesüsteemide tegevuse nägemisest. "Kertši linnas on kuulda plahvatusi, Venemaa õhutõrje tulistab ja Krimmi silla valgustus on välja lülitatud," teatas Crimean Wind Telegrami kanal.

Ukraina on Venemaa täiemahulise sissetungi käigus sageli Kertši silda sihikule võtnud. Sild ehitati pärast Venemaa ebaseaduslikku Krimmi okupeerimist 2014. aastal ning on Venemaa vägede jaoks kriitilise tähtsusega varustus- ja transporditee.

Pühapäevane juhtum järgnes kuu alguses toimunud Ukraina korraldatud rünnakutele. 3. juunil kinnitas Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU), et viis läbi kolmanda rünnaku silla vastu, mille käigus detoneeriti silla veealuste tugede all 1100 kilogrammi lõhkeainet.

Kertši sild on saanud kahjustada ka Ukraina rünnakutes 2022. aasta oktoobris ja 2023. aasta juulis. Vaatamata neile rünnakutele pole Venemaa silda sulgenud ja on teinud tööd silla töökorras hoidmise nimel selle strateegilise ja sümboolse tähtsuse tõttu.

Venemaa ründas Harkivi oblastit

Venemaa ründas ööl vastu esmaspäeva taas Harkivi piirkonda, mille tagajärjel sai vigastada vähemalt neli inimest. 

Harkivi piirkonna juht Oleg Sinehubov teatas, et Venemaa droonirünnaku tõttu sai kahjustada kolm asulat, vahendas Ukrainska Pravda. 

Ukraina õhutõrje tegi 107 vaenlase ründedroonist kahjutuks 74

Vene vägi ründas ööl vastu esmaspäeva Ukrainat 107 ründedrooniga, peamiselt Harkivi ja Donetski oblastit, Ukraina õhutõrje tegi riigi ida- ja põhjaosas kahjutuks 74 Shahed ja muud tüüpi drooni.

Saksamaa välisminister Kiievis: Putin soovib vaid Ukraina alistumist

Saksamaa välisminister Johann Wadephul tegi visiidi Kiievisse ja ütles, et Vladimir Putin soovib ainult Ukraina alistumist. 

"Putin ei jäta oma maksimalistlikke nõudmisi – ta ei taha läbirääkimisi, vaid ta tahab kapituleerumist," rääkis Wadephul.

"Ukraina vabadus on meie välis- ja julgeolekupoliitika kõige olulisem ülesanne," kinnitas Wadephul

Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 104 lahingut

Ukraina relvajõudude teatel registreeriti rindel viimase ööpäeva jooksul 104 kokkupõrget, kõige tulisem on olukord Pokrovski ja Lõmani suunal. 

Pokrovski suunal toimus viimase ööpäeva jooksul 28 vaenlase rünnakut. Lõmani suunas ründas Vene armee 19 korda. 

WSJ: Ukraina saadab rindele vanemaid mehi

Ukraina jätkab Venemaa agressiooni tõrjumist, kuid üheks peamiseks probleemiks on võitlejate puudus. Seetõttu liituvad sageli armee ridadega vanemad mehed, kirjutas pühapäeval ajaleht The Wall Street Journal. 

Leht rääkis üle 40-aastaste võitlejatega, kes kaitsevad praegu Ukrainat vaenlase eest rindejoonel. Ajakirjanikud uurisid, mis ajendas neid relvi haarama.

Wall Street Journali andmetel on kutsung "Vanaisa" Ukraina armees üsna levinud. Selle saavad sageli vanimad võitlejad.

Näiteks 46-aastane suurtükiväelane Andri Kuhhar ütles, et talle meeldib olla liikumises ja mitte istuda kodus või staabis.

Kuhhar sõnas, et kuulab regulaarselt raadiot oodates järgmisi juhiseid ja jälgib uudiseid oma lapselapse kohta, kes jäi koju.

"Mul on lapselaps, seega on mul täielik õigus "vanaisa" tiitlile. Olen komandör. Minu meeskond koosneb peamiselt noortest meestest. Nad on mu kolleegid, mu kamraadid – me oleme üks meeskond," rääkis Kuhhar ajakirjanikele.

Sõjaväelane usub, et vanema põlvkonna inimesed peaksid kaitsma noori, kuna nemad on Ukraina tulevik. Sellegipoolest rõhutas mees, et kõik sõjaväelased, kes on rindel võidelnud mitu aastat, vajavad väljavahetamist.

Lehele andis intervjuu veel ka luureüksuse vanemseersant Mõkola Jarko, kes sai sel aastal 59-aastaseks.

"Aga ma jätkan ja pean vastu. Mul on palju kogemusi ja selja taga palju teenistusaastaid. Noored ei suuda kõike teha. Nad mõtlevad teisiti. Vanusega hakkad asju lihtsamalt vaatama. Psühholoogiliselt oleme stabiilsemad. Noored väsivad vaimselt kiiremini. Neil lihtsalt ei ole veel piisavalt elukogemust," lisas Jarko.

Sõjaväelane jagas, et tema poeg on 29-aastane ja töötab tankimehaanikuna Žõtomõris. Tütar aga käib neljandas klassis.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1070 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 020 010 (võrdlus eelmise päevaga +1070);

- tankid 10 980 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 22 922 (+7);

- suurtükisüsteemid 29 718 (+29);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1427 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1190 (+1);

- lennukid 420 (+0);

- kopterid 340 (+3);

- operatiivtaktikalised droonid 42 796 (+172);

- tiibraketid 3436 (+42);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 53 593 (+85);

- eritehnika 3921 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.