NATO liikmesriigid leppisid eelmisel nädalal kokku kaitsekulude tõstmises viiele protsendile SKP-st. 3,5 protsenti sellest oleks otseselt sõjalised kulud, poolteist protsenti üldisemad kaitsevõimet tugevdavad kulud. Selle 1,5 protsendi hulka kuuluvad näiteks ka rahaeraldised taristu tugevdamiseks. 

Peaminister Giorgia Meloni valitsus tahab aga ühendada Sitsiilia saare Apenniini poolsaarega ja plaanib seetõttu üle Messina väina ehitada suure silla. Samas Itaalia kaitsekulud ulatuvad praegu vaid 1,49 protsendini SKP-st. Seetõttu võib silla ehitus olla abiks ka kaitsekulude suurendamisel.

Nii välisminister Antonio Tajani kui ka taristuminister Matteo Salvini mängivad mõttega, et sillal on NATO jaoks olemas strateegiline väärtus. Itaalia ametnikud on siiski öelnud, et ametlikku otsust silla klassifitseerimise kohta pole veel tehtud. 

Samas võib see plaan olla Melonile poliitiliselt kasulik, kuna ta püüab avalikkust veenda kaitsekulude tõstmise vajalikkuses. Üks Itaalia ametnik ütles, et silla liigitamine sõjaliseks projektiks aitaks valitsusel ületada majanduslikud ja tehnilised tõkked, mis varem silla ehitamist takistasid, vahendas Politico. 

Pole veel selge, kas Itaalia suudaks selle plaani maha müüa ka NATO liikmesriikidele.

Sitsiilias on tekkinud ka silla-vastased protestid. Mõned aktivistid leiavad, et silla ehitamise käigus saaks kahjustada piirkonna keskkond.

Itaalia poliitikud on samas juba 19. sajandi lõpust tahtnud Sitsiilia ühendada ülejäänud riigi territooriumiga. Ka Silvio Berlusconi valitsus üritas silda ehitada ning Meloni võimuliit kavatseb nüüd projektiga kindlalt edasi liikuda. Eelmisel nädalal ütles Salvini, et projekt saab juulis lõpliku heakskiidu.