"See 2020. aastal tehtud muudatus on tõenäoliselt tõesti mingeid küsimusi õhku jätnud, mis tuleb ära lahendada," sõnas minister.

Pakosta kinnitas, et loomulikult peab olema Eestis tagatud, et mitte ükski riigi esindaja ei saa vaadata mitte ühegi inimese andmeid ilma selge õigusliku aluseta.

"Pangasaladus on täpselt sama oluline kui terviseandmete kaitse. See peab olema tagatud," ütles Pakosta.

Kommenteerides päringute suurt hulka – neid on õiguskantsleri andmetel veidi rohkem kui aasta jooksul tehtud kümneid tuhandeid kordi –, ütles Pakosta, et Eestis on midagi valesti võlasüsteemiga.

"Eestis on ikkagi umbes 100 000 inimest, kellel on täitemenetlus. See on iga kuues tööealine inimene. See võib-olla põhjus, miks neid päringuid on nii palju," sõnas Pakosta.

"Ma arvan, et me peame küsimuse lahendama tervikuna: leidma võlgade küsimusele lahenduse, et kogu see täitemenetlus oleks õiguspärane, ning et riik mitte mingil juhul inimeste kallal oma võimu ei kuritarvitaks," ütles minister.

Õiguskantsler Ülle Madise kantselei tuvastas kontrolli käigus, et täitmisregistri kaudu pääsevad ametiasutused kohase õigusliku aluseta ligi konto omanike pangasaladusele. Õiguskantsleri sõnul on riigiasutused teinud veidi enam kui aasta jooksul päringuid pankadesse kümneid tuhandeid kordi.

Õiguskantsler tegi justiits- ja digiministrile ettepaneku kehtestada esimesel võimalusel täitmisregistri põhimäärus ja reguleerida põhimääruses järelevalve täitmisregistri kasutamise üle sellisel viisil, et oleks võimalik kontrollida nii tehtud päringute arvu kui ka iga konkreetse päringu sisulist põhjendatust, muuhulgas seost konkreetse menetlusega, mille käigus päring esitatakse.