Eesti tarbib aastal umbes 55 000 tonni vedelgaasi ja LPG turu rahaline maht on hinnanguliselt 45 miljonit eurot. Sel aastal on turuolukord muutunud – Alexela juhatuse esimehe Marti Hääle sõnul hakkas Läti kaudu tulema Eestisse kahtlaselt odav gaas.

"Tonni hinnavahe on 100 euro ringis. Lõpptarbija hinna vaates ikkagi 15–20 protsendi juurde jõuab," ütles Hääl.

"Ja lätlasi ei suudeta survestada. See on eriti pull selles mõttes, et Lätis asub ju terminal, mis toob sisse läänest, mille hind on 25 protsenti kõrgem, sest logistilised kulud on kõrgemad, ja venelased müüvad allahindlusega. Ja sellepärast skeemitakse, sest sealt tuleb nii suur klots vahele," lausus majandusekspert Raivo Vare.

Pärast sanktsioonide jõustumist on Alexela toonud vedelgaasi Rootsist ja USA-st.

"Tarneahelad, mis on läänesuunalised üles ehitatud, peavad käivitamiseks saama teatud kaubamahu ja siis need muutuvad jatkusuutlikuks," ütles Hääl.

Kahjumid võivad perspektiivis ulatuda miljonite eurodeni. Mida saavad aga Eesti tolliametnikud teha, kui kahtlane kaup tuleb Eestisse lõunanaabri juurest, mitte Venemaalt?

"Euroopa Liidu üldpõhimõte on, et on tagatud kaupade vaba liikumine Euroopa Liidus ning seetõttu ongi sanktsioonikontrollid viidud sellesse ajahetke, kui kaubad Euroopa Liitu toimetatakse," lausus maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja Hannes Umborg.

Alexela spetsialistid arvutasid, et selle aasta esimeste kuude jooksul kasvas paberil näiteks butaani eksport Lätist Eestisse kolmekordselt.

"Omapoolseid hinnanguid ettevõte poolt tehtud arvutustele me ei soovi anda. Me oleme hinnanud neid kaubavoogusid, mis on Eestisse liikunud ja suuremahulisi anomaaliaid me ei ole tuvastanud," ütles Umborg.

Kuidas aga selgitada suuremat kogust butaani?

"Mina hästi ei usu, et see statistiline number, konkreetselt butaanil, tõele vastab, sest seda ei ole Eestis kuskile panna. Pigem on seal ilmselt kaubakoodidega suhteliselt loominguliselt ringi käidud," märkis Hääl.

"Kuna butaan on tõepoolest deklareeritav kahe erineva kaubakoodiga, millest üks on sanktsioneeritud ja teine ei ole sanktsioneeritud, siis me ka teavitanud sellest naaberriikide tolle, et tegemist on väga riskantse kaubagrupiga, mis vajab igakordselt kontrolle," lausus Umborg.

Vare sõnul ei piisa sellest, kui kaupa kontrollib ainult naaberriigi toll, vaid seda peab tegema ka Eesti, kasvõi pisteliselt.

"Seda ei taheta teha. See on see, kust kõik algab. Sest nii nagu sõna levib, et tehakse pistelist kontrolli, nii need asjad ka kohe muutuks," ütles Vare.

Suuremaks muutuseks tuleks aga probleemiga tegelda Euroopa Liidu tasemel.

"Me oleme selle probleemiga, et toimub võimalik sanktsioonidest möödahiilimine, väga hästi kursis ja seetõttu oleme vähemalt viimase aasta Euroopa Liidus teinud ettepaneku, et tuleb kehtestada LPG-gaasi täielik impordikeeld. Mis tähendab seda, et keelatud kaubaloetellu tuleks lisada see viimane kaubakood, mis jätkuvalt on lubatud. Aga kuna sanktsioonid kehtestab Euroopa Liit konsensusliku otsusega, siis mõne liikmesriigi vastuseisu tõttu meil ei ole selles küsimuses konsensust," lausus välisministeeriumi sanktsioonide ja strateegilise kauba kontrolli osakonna direktor Kadri Elias-Hindoalla.

Seega jääb võimalik sanktsioonidest möödahiilimine Balti riikide ja ettevõtete probleemiks.

"Minu kogemus ütleb, et need asjad hakkavad siis liikuma, kui asi võetakse kõrgeimal poliitilisel tasemel üles. Piltlikult öeldes presidentide ja peaministrite tasemel, mitte vähem, ja ka avalikult," ütles Vare.