Oluline laupäeval, 5. juulil kell 17.20:

- Sõrskõi hoiatas uute Venemaa pealetungide eest Ukraina kirdeosas;

- Meedia: Droonioht põhjustab lendude hilinemisi Moskva ja Peterburi lennujaamas;

- Ukraina ründas droonidega mitmeid piirkondi Venemaal;

- Sõrskõi: Ukraina neutraliseeris 6 kuuga üle 230 000 Vene sõjaväelase;

- Meloni arutas Trumpiga rakettide tarnimist Ukrainale;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1050 sõdurit.

Sõrskõi hoiatas uute Venemaa pealetungide eest Ukraina kirdeosas

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi teatas laupäeval, et külastas Harkivi oblasti rindejoont ning hoiatas kasvava ohu eest seoses Venemaa võimalikult uuenevate pealetungidega Kirde-Ukrainas.

Sõrskõi sõnul suurendavad Vene väed selles piirkonnas rünnakute intensiivsust, kasutades suurel hulgal elavjõudu. Viimase nädala jooksul on Ukraina väed tõrjunud piirkonnas üle 60 Vene rünnaku ning "umbes tosin lahingut möllab iga päev edasi," ütles Sõrskõi.

"Vene väed püüavad meid üle koormata oma arvulise ülekaaluga, kuid me peame olema valvsad ning rakendama tõhusaid taktikalisi ja tehnoloogilisi lahendusi, et takistada vallutajate edasiliikumist," kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Sõrskõi ütles, et ta vaatas üle lahinguvälja olukorra piirkonnas, tuvastas üksuste vajadused ning andis välja uuendatud taktikalised korraldused.

Sõrskõi sõnul teeb ta tihedat koostööd ühendvägede ülemjuhataja kindralmajor Mõhhailo Drapatõiga.

Harkivi oblast, mis asub Kirde-Ukrainas, piirneb Venemaaga ning hõlmab riigi suuruselt teist linna. Alates täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris on see olnud sagedaste Vene rünnakute ja raketilöökide sihtmärgiks.

Pärast Ukraina edukat vastupealetungi Kirde-Ukrainas 2022. aasta sügisel on Venemaa kontrolli all vähem kui viis protsenti Harkivi oblastist.

2024. aasta kevadel avas Venemaa Harkivi oblasti põhjaosas Vovtšanski linna lähedal uue rinde, kuid Ukraina väed tõrjusid Vene armee tagasi.

Lahinguvälja jälgiv Deepstate teatas reedel, et Vene väed olid tunginud Harkivi oblastisse kuni kolm kilomeetrit piirilähedasele Milove küla piirkonnas, avades sellega veel ühe rinde.

Ukraina operatiiv-taktikalise rühmituse "Harkiv" pressiesindaja Pavlo Šamšõn teatas reedel, et Vene ründetegevus selles sektoris on järsult suurenenud.

Vovtšanski linna ja ümbritsevate külade lähedal jätkub intensiivne võitlus. Šamšõni sõnul liiguvad Vene väed edasi väikestes, kolmest kuni kümnest sõdurist koosnevates gruppides, tuginedes droonide toetusele.

Ukraina rahvuskaardi 13. brigaadi staabiülem Andrii Pomahai­bus ütles mais, et Venemaa kogub vägesid piiri lähedale, valmistudes tõenäoliselt uueks pealetungiks selles sektoris.

Vaatamata Ukraina, USA ja Euroopa juhtide korduvatele üleskutsetele tingimusteta relvarahu sõlmimiseks on Venemaa jätkanud maapealseid rünnakuid ning pikamaarakettide ja droonide löökide andmist Ukraina linnadele ja taristule.

Meedia: Droonioht põhjustab lendude hilinemisi Moskva ja Peterburi lennujaamas

Venemaa suurimates lennujaamades esines laupäeval tundidepikkuseid lendude hilinemisi ja tühistamisi, kuna võimud kehtestasid ajutised piirangud seoses Ukraina droonirünnakute teatega, teatas Kremli-meelne Telegrami kanal Shot.

Ukraina pole teadaannet kommenteerinud. Kiievi droonikampaania, mis on üha enam häirinud tsiviillennuliiklust Venemaal, on osa Ukraina laiemast strateegiast õõnestada Venemaa logistikat ka rindejoonest kaugemal.

Telegrami kanali andmetel teatasid mõned Venemaa reisijad, et nad pidid laupäeval lendude hilinemise tõttu ootama üle 10 tunni.

Moskva Šeremetjevo lennujaamas peatati väljumised mitmeks tunniks, mille tagajärjel hilines üle 20 lennu. Peterburi Pulkovo lennujaamas hilines umbes 50 lendu ja tühistati üle 20.

Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko ütles, et Peterburist lõunas tulistati alla kaks drooni, mis ajendas Pulkovo lennujaama tegevuse ajutiselt peatama.

Häired järgnesid Ukraina öisele droonirünnakute lainele, mis olid suunatud sõjaväe- ja tööstustaristu vastu vähemalt kuues Venemaa piirkonnas.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et lasi kolme tunni jooksul alla 42 drooni, peamiselt Belgorodi, Brjanski ja Kurski oblasti kohal.

Novaya Gazeta Europe teatas mais, et alates 1. jaanuarist on drooniähvarduste tõttu Venemaal ajutiselt suletud vähemalt 217 lennujaama, mis on rohkem kui 2023. ja 2024. aastal kokku.

Sarnane rünnakute laine toimes enne Venemaa võidupüha mais. Rünnak põhjustas tohutuid viivitusi, mõjutades hinnanguliselt 60 000 reisijat.

Ukraina ründas droonidega mitmeid piirkondi Venemaal

Ukraina vastas Venemaa reedestele droonirünnakutele Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ööl vastu laupäeva droonirünnakutega mitmel pool Venemaal. Vene õhuväed võtsid alla vähemalt kaks drooni Peterburi lähistel, kirjutab The Kyiv Independent.

Venemaa Smolenski oblasti kuberner teatas samuti kolme drooni alla laskmisest, droone lasti alla ka Voroneži oblastis.

Ukraina kaitsejõudude peastaabi teatel said rünnakus Voronežis asuval Borisoglebski lennuväljal kahjustada lennukid, ladu, milles hoiustati pomme ning muid sõjalisi vahendeid.

Borisoglebski lennuväljal asuvad teadaolevalt Su-34, Su-35S ja Su-30SM tüüpi hävituslennukid, mida Venemaa regulaarselt kasutab õhurünnakuteks Ukraina vastu. Rünnakus võis hävineda üks treeninglennuk, tõenäoliselt on kahjustada saanud ka teised lennukid.

NASA FIRMS-i orbitaalne tulekahjude seiresüsteem tuvastas Borisoglebski sõjaväelennujaama lähistel rünnaku järel tulekahju. Kohalike elanike teatel oli öösel kella kahe ajal kosta 8-10 tugevat plahvatust.

Sõrskõi: Ukraina neutraliseeris kuue kuuga üle 230 000 Vene sõjaväelase

Ukraina kaitsevägi neutraliseeris selle aasta esimese kuue kuuga üle 230 000 Vene sõjaväelast ja hävitas rohkem kui 1300 tanki, teatas uudisteportaal Ukrinform reedel viitega sõjaväe ülemjuhatajale Oleksandr Sõrskõile.

"2025. aasta esimese kuue kuuga on Ukraina kaitsevägi juba neutraliseerinud üle  230 000 Vene okupandi, 1311 tanki ja 2885 vaenlase soomukit," kirjutas Sõrskõi oma Facebooki kontol.

Ta avaldas kõigile Ukraina kaitsjatele tänu nende tõhusa tegevuse eest.

Ukrinform teatas varem, et Venemaa kaotused ajavahemikus 24. veebruarist 2022 kuni 4. juulini 2025 on umbes  1 024 210 võitlejat.

Meloni arutas Trumpiga rakettide tarnimist Ukrainale

Itaalia peaminister Giorgia Meloni arutas USA presidendi Donald Trumpiga rakettide tarnimist Ukrainale, edastas reedel uudisteagentuur ANSA.

Meloni sõnul ei katkestanud USA relvatarneid Ukrainale, vaid küsimus on pausist teatud artiklite saatmises.

"USA ei ole peatanud relvatarneid ja toetust Ukrainale, nad on üle vaadanud otsused konkreetsete komponentide tarnimisest. See on tähtis fakt, kuid erineb oluliselt tarnete täielikust peatamisest," seletas Meloni Masseria foorumil esinedes.

Meloni ütles, et loodab "selles küsimuses positiivseid arenguid".

USA välisministeeriumi kõneisik Tammy Bruce kinnitas reedel samuti, et Ühendriigid ei lõpeta relvade ja õhutõrjerakettide tarnimist Ukrainale.

USA asekaitseminister poliitika küsimustes Elbridge Colby teatas pärast Pentagoni laskemoonavarude ülevaatamist Patrioti rakettide, täppisrelvade, droonide ja hävitajate F-16 rakettide tarnimise peatamisest Ukrainale, sest on mures, et USA relvavarud on muutunud liiga väikeseks.

Hiljem rõhutas ta, et Pentagon "jätkab presidendile usutavate võimaluste pakkumist Ukraina sõjalise abi jätkamiseks".

Pärast seda kutsus Ukraina välisministeerium välja USA asjuri Ukrainas John Ginkeli.

"Ukraina rõhutas, et igasugune viivitus või kõhklus Ukraina kaitsevõime toetamisel ainult julgustab agressorit jätkama sõda ja terrorit, mitte otsima rahu," teatas Ukraina välisministeeriumi veebileht.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel, et leppis USA riigipea Donald Trumpiga kokku koostöös Ukraina õhutõrje tugevdamiseks.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1050 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 025 260 (võrdlus eelmise päevaga +1050);

- tankid 10 990 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 22 953 (+7);

- suurtükisüsteemid 29 921 (+56);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1428 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1191 (+0);

- lennukid 420 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 43 609 (+306);

- tiibraketid 3439 (+3);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 54 148 (+149);

- eritehnika 3925 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.