Oluline 6. juulil kell 21.59:

- Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga kuus inimest;

- Kahes Donetski oblasti linnas hukkus kokku viis inimest;

- Meedia avalikustas "salanimekirja" Ukrainale mõeldud relvadest;

- Venemaal Vladivostokis plahvatas gaasi- ja veetorustik;

- Vene strateegilise lennuväe lennukid on naasmas riigi Euroopa ossa;

- Venemaa teatel vallutasid nende väed kaks asulat;

- Ka Venemaa ametnikud tunnistavad majandusriske;

- Trump: võib-olla anname Ukrainale Patriote;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1180 sõdurit.

Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga kuus inimest

Venemaa rünnakutes Ukraina vastu on viimase ööpäeva jooksul hukkunud vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada saanud vähemalt 22 inimest, teatasid piirkondlikud võimud laupäeval.

Venemaa väed lasid öö jooksul Kurski oblastist välja neli S-300 õhutõrjeraketti ja Venemaa Šatalovo, Millerovo ja Primorski-Ahtarski lennuväljadelt ning Venemaa okupeeritud Krimmist Ukraina vastu 157 Shahed drooni, teatas Ukraina õhuvägi.

Avalduse kohaselt tulistas Ukraina õhukaitse alla 98 drooni ning veel 19 kadus radarilt kahju tekitamata. Droonid, mis enne sihtmärgile jõudmist radarilt kaovad, on sageli peibutusvahendid, mida Venemaa laseb välja koos päris droonidega, et Ukraina õhukaitset üle koormata.

Kahes Donetski oblasti linnas hukkus kokku viis inimest

Venemaa rünnakutes Kostjantõnivka ja Družkivka linnale hukkus pühapäeval viis inimest ja üks sai vigastada, teatas Donetski oblasti kuberner Vadim Filaškin.

Kostjantõnivka linna ründas Venemaa rakettidega ning seal sai surma neli inimest, lisaks said kannatada elumajad. Družkivkat ründas venemaa droonidega ning seal hukkus üks inimene.

Meedia avalikustas "salanimekirja" Ukrainale mõeldud relvadest

Meedia avalikustas "salajase nimekirja" relvadest, mida Ukraina olevat Saksamaalt palunud, vahendas portaal Unian pühapäeval väljaannet Bild, mille andmeil esitasid Ukraina sõjaväeametnikud vastava nimekirja Saksa valitsusele.

Selles on õhutõrjevahendeid, sõidukeid ja elektroonilise sõjapidamise vahendeid.

Väljaande andmeil soovib Ukraina saada muu hulgas neli uut Iris-T raketisüsteemi, 1500 juhitavat raketti Iris-T SLM keskmise ulatusega süsteemile, 500 juhitavat raketti Iris-T SLS lühimaasüsteemile, 200 000 40 mm mürsku Vene droonide tõrjumiseks.

Märgitakse, et kõnealuste relvade väärtus ulatub miljarditesse eurodesse.

Bild märkis, et sõjaväeringkonnad ja tööstusettevõtted kinnitasid nimekirja olemasolu, kuid Saksamaa kaitseministeerium keeldus vastamast.

"Sõjalise julgeoleku kaalutlustel ja arvestades föderaalvalitsuse uut suhtlussuunda Ukraina toetamisel, ei vasta me individuaalsete tugiteenuste kohta käivatele küsimustele," ütles ministeeriumi esindaja.

Ajakirjanikud meenutasid, et Saksamaa suurendas Ukraina abieelarvet 2025. aastal mullusega võrreldes 1,2 miljardi euro võrra – 7,1 miljardilt 8,3 miljardile.

"Võib-olla on Boris Pistoriuse kaitseministeeriumil rahaline tegutsemisvabadus mõne Ukraina soovi täitmiseks," pakkusid nad välja.

Venemaal Vladivostokis plahvatas gaasi- ja veetorustik

Plahvatused Venemaa Vladivostokis kahjustasid gaasitorustikku ja hävitasid veetorustiku, mis varustas piirkonna sõjaväeobjekte, teatas Ukraina sõjaväeluure (HUR) allikas laupäeval Kyiv Independentile.

Plahvatustele järgnes tulekahju, mis hävitas Jaapani mere ääres asuva Vladivostoki gaasitorustiku osi, ütles allikas.

Plahvatused toimusid laupäeva varahommikul kella ühe ja kahe vahel. Venemaa eriteenistused ja remondimeeskonnad saabusid peagi pärast seda.

Kahjustatud torujuhe varustab gaasiga mitmeid Jaapani mere rannikul asuvaid Venemaa sõjaväeobjekte, sealhulgas Venemaa relvajõudude Vaikse ookeani laevastiku 155. merejalaväebrigaadi, ütles allikas Kyiv Independentile.

Vene strateegilise lennuväe lennukid on naasmas riigi Euroopa ossa

Pärast Ukraina operatsiooni Ämblikuvõrk peitis Venemaa allesjäänud strateegilise lennuväe lennukid Kaug-Itta, nüüd aga on nad naasmas Venemaa Euroopa ossa, muutudes haavatavaks Ukraina kaitseväe rünnakute suhtes, vahendas pühapäeval portaal Unian.

Saratovi äärelinnas asuv õhuväebaas Engels-2 oli kogu sõja vältel üks peamisi lennuvälju, kust lennukid Ukraina-vastasteks raketirünnakuteks startisid. Juunis polnud baasis aga ainsatki Venemaa strateegilise lennuväe lennukit.

Nüüd aga näib, et venelased on pärast operatsiooni Ämblikuvõrk oma hirmust jagu saanud. Uued satelliidipildid näitavad Vene lennuväe naasmist Engelsisse. 5. juuli seisuga oli seal neli suurt lennukit. Satelliidipildi kvaliteet ei võimalda lennuki mudelit täpselt kindlaks määrata, kuid tõenäoliselt on kas kõik või enamik neist strateegilise lennuväe omad.

Väljaanne NV kirjutas, et ööl vastu 5. juulit kuuldi Engels-2 piirkonnas plahvatusi ja kohalikud elanikud filmisid pea kohal lendavaid droone.

"Lennukite naasmine potentsiaalsesse tabamistsooni võib olla seotud ettevalmistustega uueks raketirünnakuks. Monitooringukanalid on viimased paar päeva kirjutanud ettevalmistustest taoliseks rünnakuks," lisas väljaanne NV.

Venemaa teatel vallutasid nende väed kaks asulat

Vene väed vallutasid Sobolivka Harkivi oblastis ning Pidubne Donetski oblastis, teatas pühapäeval Venemaa kaitseministeerium.

Interfaksi uudisteagentuur teatas lisas, et Vene väed ründasid Ukraina õhubaasi, kus toodetakse kaugmaadroonide komponente ning kus asuvad moonalaod.

Ka Venemaa ametnikud tunnistavad majandusriske

Wall Street Journal (WSJ) kirjutas, et Venemaa hiljutised majandusnäitajad on punases: tootmistegevus väheneb, tarbijakulutused kahanevad ja inflatsioon püsib kangekaelselt kõrge, mis koormab riigieelarvet.

Venemaa ametnikud tunnistavad avalikult majanduslanguse riske.

Majandusminister Maksim Rešetnikov hoiatas eelmisel kuul, et Venemaa on majanduslanguse äärel, samas kui rahandusminister Anton Siluanov kirjeldas olukorda kui täiuslikku tormi.

Ettevõtted, alates põllumajandusmasinate tootjatest kuni mööblitootjateni, vähendavad toodangut. Keskpank teatas 3. juulil, et arutab baasintressimäära langetamist hiljem sel kuul. Eelmine baasintressimäära langetamine toimus juunis.

Kuigi analüütikute arvates ei muuda majanduse loidus tõenäoliselt kohe president Vladimir Putini sõjalisi eesmärke – kuna tema keskendumine Ukraina allutamisele tühistab laiemad majanduslikud mured –, paljastab see Vene sõjamajanduse piirid.

Trump: võib-olla anname Ukrainale Patriote

USA president Donald Trump ütles laupäeval, et Venemaa president Vladimir Putin ei paista olevat huvitatud Ukraina sõja lõpetamisest.

Air Force One'i pardal antud intervjuus kordas Trump, et ta on kahe juhi 3. juulil toimunud telefonikõnega väga rahulolematu.

"Tundub lihtsalt, et ta tahab minna lõpuni ja lihtsalt inimesi tappa. See pole hea. Ma ei olnud sellega rahul," ütles Trump ajakirjanikele.

Küsimusele, kas ta suudab lõpetada Venemaa sõja Ukraina vastu, vastas Trump: "Ma ei tea. Ma ei saa teile öelda, kas see juhtub või mitte."

Küsimusele, kas sõja lõpetamine on prioriteet, vastas Trump: "Jah. Ma tahaksin näha, et see juhtub."

Päev pärast kõnet Putiniga rääkis USA president telefonitsi president Volodõmõr Zelenskõiga ja ütles, et neil oli väga strateegiline vestlus.

"Me rääkisime eri asjadest... Ma arvan, et see oli väga, väga strateegiline kõne," ütles Trump. Küsimusele Patriot õhutõrjesüsteemide tarnimise kohta Ukrainale vastas ta: "Jah, me võime seda teha."

"Neil läheb midagi vaja, sest neid lüüakse üsna rängalt," lisas Trump.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1180 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 026 440 (võrdlus eelmise päevaga +1180);

- tankid 10 992 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 22 956 (+3);

- suurtükisüsteemid 29 960 (+39);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1430 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1192 (+1);

- lennukid 421 (+1);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 43 825 (+216);

- tiibraketid 3439 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 54 252 (+104);

- eritehnika 3925 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.