Majanduskasvu prognoosi alandati, kuna inflatsiooni vähendamiseks kehtestatud kõrged intressimäärad on laenuvõtmist pärssinud, ütles rahandusminister Anton Siluanov kolmapäeval Venemaa režiimi juhile Vladimir Putinile tehtud ettekandes.

Venemaa sõjamajandus kasvas jõulised 4,1 protsenti 2023. aastal ja 4,3 protsenti 2024. aastal, mis on palju kiirem kasv kui G7 riikidel, hoolimata paljudest lääneriikide sanktsioonidest, mis kehtestati pärast Venemaa täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal, kuid sel aastal aeglustub see järsult.

Vene majandusminister Maksim Rešetnikov hoiatas juba juunis, et Venemaa on majanduslanguse äärel, kui rahapoliitika ei muutu. Venemaa külma sõja järgse aja kõige kõrgemale tõstetud sõjalised kulutused on õhutanud inflatsiooni, mis ajendas keskpanka tõstma oktoobris baasintressimäära 21 protsendini, mis on samuti kõrgeim tase alates 2003. aastast, mis jääb Putini valitsemisaja algusesse.

Keskpank langetas baasintressimäära juunis 20 protsendile ja seejärel juulis 18 protsendile, kuid analüütikute sõnul on majandust endiselt kõrgete krediidikulude ja tööjõupuuduse tõttu hädas.

Siluanov ütles Putinile, et majandusministeerium prognoosib nüüd sel aastal vähemalt 1,5-protsendist kasvu. Ametlik prognoos 2025. aastaks oli 2,5 protsenti.

"Kui sel aastal näeme raha- ja krediidipoliitika rakendamiseks üsna keerulisi tingimusi, näeme, et majanduskasvu määr jääb sel aastal siiski vähemalt 1,5 protsendini, vähemalt majandusministeeriumi hinnangul," ütles Siluanov.

"Tasakaalustatud eelarve annab keskpangale rohkem võimalusi raha- ja krediidipoliitika pehmendamiseks, mis tähendab, et krediidiressursid on kättesaadavamad," lisas ta.

Reuters teatas jaanuaris, et Putin on üha enam mures Venemaa sõjaaegse majanduse olukorra pärast, eriti seoses suurettevõtete investeeringute kärpimisega kõrgete intressimäärade tõttu.

Putini kahel esimesel presidendiametiajal aastatel 2000–2008 tõusis Venemaa majanduse maht 1999. aasta alla 200 miljardilt dollarilt 1,7 triljoni dollarini. Kuid Venemaa nominaalne SKP on nüüd vaid 2,2 triljonit dollarit, umbes samal tasemel kui 2013. aastal, aasta enne seda, kui Venemaa annekteeris Ukrainalt Krimmi poolsaare.

"Majanduskasvu tagamise osas on palju nüansse," ütles Putin Siluanovile ja teistele valitsuse liikmetele telekaamerate ees toimunud arutelu ajal. Tema sõnul käib valitsuse, keskpanga ja ekspertide vahel pidev arutelu baasintressimäära ja majanduse olukorra üle. Esimene asepeaminister Denis Manturov teatas samas, et töötlev tööstus kasvab tänavu umbes 3 protsenti, mis on alla varasema 4,3-protsendise prognoosi – ja tööstustoodang jääb umbes 2 protsendi juurde, mis on samuti alla varasemas prognoosis öeldud 2,6 protsendi.

Venemaa sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2025. aasta teises kvartalis 1,1 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodi 4-protsendise kasvuga, teatas föderaalne statistikaamet Rosstat augusti alguses.

Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel peaks Venemaa majandus sel aastal kasvama 0,9 protsenti, võrreldes varasema 1,5- protsendise kasvuprognoosiga.

Kuna majanduskasv aeglustub, kuid Venemaa kulutab endiselt suuri summasid Ukraina sõjale, peab Moskva tõenäoliselt makse tõstma ja kulutusi kärpima.

Venemaa pikendas bensiini ekspordikeeldu

Venemaa valitsus teatas kolmapäeval, et pikendab bensiini ekspordikeeldu 30. septembrini.

Piirangud kaotatakse kütusetootjatele 1. oktoobrist, samas kui ettevõtetele, mis ise bensiini ei tooda, jäävad need jõusse 31. oktoobrini.

Venemaa on mõnes piirkonnas silmitsi seisnud bensiinipuudusega pärast Ukraina õhurünnakuid naftatöötlemistehastele ajal, mil põllumajandustootjate ja transpordifirmade seas on hooajast tingitud suurem nõudlus kütuse järele.

Samuti on järsult tõusnud bensiini hind.