Teisipäeval teatas Elering, et on esitanud konkurentsiametile taotluse võrgutasu tõsta 37,6 protsendi võrra. Ettevõte põhjendas võrgutasu kasvu soovi üldise kulukasvu ja ka taastuvenergia osakaalu suurenemisega.

Opositsioonipoliitikud asusid taotlust avalikult kritiseerima. Õhtul teatas Eleringi üldkoosolek, energia- ja keskkonnaminister Andres Sutt, et selline tõus on liiga palju ning et ta on palunud ettevõttel vähem võrgutasu tõsta.

Peaminister Kristen Michal teatas samuti, et Eleringi taotlus tuleks ümber vaadata ja kulud võiks Elering saada kaetud ka 12-protsendilise tõusuga. "Teema käis nendepoolselt valitsuses ja numbrid selles taotluses ei ole päris need, mis olid. Seega tuleb parandada," ütles Michal sotsiaalmeedias.

Jürgen Ligi ütles, et asjad nii ei peaks käima. Eestis on kehtiv süsteem, kus Elering loomuliku monopolina teeb hindade tõstmiseks konkurentsiametile taotluse, mis siis analüüsib, kas hinnatõus on põhjendatud ja mis mahus, rääkis Ligi.

"Ettevõte taotleb, näitab oma arvutused, mida tal on vaja, millised on ta kulud, millised on investeeringud ja siis konkurentsiamet on see, kes ütleb, millist hinda tohib tõsta," ütles Ligi.

"Poliitikute sekkumine tekitab mul väga ebameeldivaid paralleele. Ma mäletan, kuidas [Keskerakonna toonane juht] Edgar Savisaar [Siim Kallase valitsuse] koalitsiooninõukogus surus peale majandusminister [Liina] Tõnissonile hinnaalandust. Siis veel ei olnud seda konkurentsiameti süsteemi. Minister ütles, et ei saa nii palju ja Edgar ütles, et peab saama, et ikka neli senti peab olema vähendatud, siis inimesed teavad," rääkis Ligi.

"See ei ole viis, kuidas monopolide hinda määratakse. See valitsus ja viimased valitsused on ju tegelikult seletanud, et taastuvenergia jaoks on vaja suuri võrguinvesteeringuid. Kokkuvõttes tähendavad need võrguinvesteeringud hinnalangust ja see ongi juhtunud," märkis Ligi.

"Meil on praegu viie aasta kõige madalam elektri hind. Viie aasta kõige madalam! Kuigi on sõda, kuigi oleme ennast ära lõiganud. Põhjus on see, et meil on väga suur taastuvenergia pealevool, aga selleks on vaja võrguinvesteeringud," märkis Ligi.

"Kui minister leiab, et firma küsis liiga palju ja ta ei ole nõus sellega, siis ta peab siiski seletama ise. Seda ta ei ole minu jaoks seletanud ööpäeva jooksul. Lihtsalt panna teade üles, et kui tore, mina alandan hinda – see on populistlik," ütles Ligi.

Samuti on Ligi sõnul arusaamatu väide, et Elering on niigi kasumlik. "Mis jutt see on, et on kasumis? Kasumlikkuse normaalne määr on see, mille järgi siis vaadatakse neid hindu, et võrk saaks olla elujõuline, areneda," rääkis Ligi.

"Ma olen saanud juba väikest tagasisidet, et justkui ongi Elering küsinud igaks juhuks rohkem. Aga siis ongi konkurentsiamet, kes ütleb, et on liiga palju küsitud. Ja kui minister ütleb, siis ta ei peaks sellest postitama. Mulle ei meeldi üldse see stiil," rääkis Ligi.

Ligi sõnul põhjendas Elering oma teates ära, miks on vaja võrgutasu tõsta ja miks just sellisel määral. Samuti ei ole Ligi sõnul hinnatõus tarbijale kuigi suur.

"Need on täiesti kopikad. Vabandust, kõik vaesed inimesed, see on väga tühine osa kõigist arvetest ja rääkimata pere eelarvetest. [Elering] on seda ka avanud seal. Hea küll, nad räägivad keskmisest perest ja nii edasi, ja vaestel on raskem, nii ongi, ja vaestele tulebki toetust maksta, aga me läheme võrku lihtsalt ruineerima praegu sellise üldise investeerimispiiranguga. Et ei tohi hinda küsida ja enamuse selle saavad need, kes seda üldse ei märka," rääkis Ligi.

Sutt põhjendab sekkumist olles omaniku esindaja. "Omanik sekkub siis, kui on vaja. Kui mõnel äriühingul juhtumisi on omanikuks riik või kohalik omavalitsus, siis ei saa ju eeldada, et KOV-is või riigis teeksid otsuseid mitte poliitikud. Omanik saab teha ettepanekuid ja anda suuniseid. Täpselt seda ma tegin. Millise hinna kinnitab konkurentsiamet, selle me saame teada siis, kui konkurentsiamet on selle hinna kinnitanud," lausus Sutt.

Eleringi juht Kalle Kilk ei ole poliitilisest kemplemisest huvitatud.

"Elering ju ettevõttena ja siis riik meie omanikuna, meil on tegelikult üks ja sama eesmärk, et saada asjad tehtud niimoodi, et varustuskindlus on tagatud, aga samas, et tarbija sellest võimalikult väikse osa peaks katma. Siin on tegelikult võimalusi, mida me selle konkurentsiametiga tariifimenetluse käigus saamegi kaaluda," sõnas Kilk.

Kilk ei välista, et edaspidi vaadatakse võrgutasu hind üle igal aastal. Konkurentsiametilt on hinnastamise küsimuses vastust oodata poole aasta jooksul.