Toila sadamasse kerkiv merepääste- ja mereõppekeskuse maja ehitatakse selleks, et parandada Toila vabatahtlike merepäästjate varustuse hoiutingimusi. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli mereökoloogia laboriga hakatakse majas tegema ka õpilastele mõeldud töötubasid.

"Maja jaguneb kahe põhiperioodi peale. Tema põhiline eesmärk on, et me saaksime talvel hoiustada meie üsnagi kalleid päästekaatreid. Seni oleme otsinud erinevaid võimalusi, kuhu nad talveks ära lükata, aga nüüd on meil valmis saamas enda hoiustamiskoht. Ja niipea kui algab merel hooaeg, välja lähevad kalamehed ja algab hobilaevaliiklus, peame ka meie väljas olema, siis lähevad meie kaatrid vee peale. Selleks ajaks oleme siia planeerinud erinevaid haridustegevusi õpilastele," ütles Toila vabatahtlik merepäästja Meelis Tint.

Merepäästja sõnul annab uus maja võitu ka sündmustele reageerimise kiiruses. "Uus maja on funktsionaalne. Kui vanas majas oli mingi üritus, aga meie saime väljakutse, siis oli seal takistatud kiire reageerimine, sest tegelikult olid ka koridorid kitsad. Varustuse kättesaamine laost oli keeruline, inimesed hakkasid üksteist segama. Nüüd me jagamegi oma tegevuse niimoodi ära, et uus hoone on puhtalt reageerimishoone, seal on isegi liikumisteed projekteerimise ajal juba paika pandud, et ühest uksest sisse minnes varustus selga, teisest uksest välja, paadivõtmed kätte ja otse merele. Ma arvan, et reageerimisaega võidame viis minutit. Ja külmas merevees on viis minutit tegelikult juba määrava tähtsusega."

Merepäästjatele on uus hoone hea ka õppuste ajal. "Uues majas saab olema õppuste ajal juhtimiskeskus, kus saab õppusest väga hea ülevaate, ning see lisab õppusele väärtust," ütles Tint.

"Sadama arengu jaoks on selline hoone väga vajalik. Esiteks annab see hoone sadamale väärikust juurde. Me saime kokkuleppele Ülar Margiga, kes on väga kõva arhitekt ja kes projekteeris ka Kalevi jahtklubi, ning nüüd on tema käekiri ka siin. Teiseks vajab iga sadam selleks, et ta oleks turvaline, merepäästeteenust. Isegi paljude investeeringute saamiseks või sadama laiendamiseks on merepäästevõimekuse olemasolu eeltingimuseks," ütles Tint, kelle sõnul oli uus maja tehtud selline, et see sobiks ka tulevikus plaanis olevate ehitustega. "Me tahame, et Toila sadam kasvaks edasi. Selleks on omavalitsusel valmis projekt, et Pühajõe teisele kaldale laiendada jahisadamat ja taastada ka vana, presidendiaegne kaptenihoone," ütles Tint.

Toila merepääste- ja mereõppekeskuse hoone peaks valmima sügiseks. "Loodame, et hoone saab valmis septembriks, et me jõuaksime sinna sisse kolida ja talvel juba täielikult kasutusse võtta," ütles Tint.

Maksma läheb uus hoone 700 000 eurot. Suurem osa vajaminevast rahast, 511 000 eurot, saadi Õiglase Ülemineku Fondist.

Toila sadama senine vabatahtlike merepäästjate hoone jääb klubiliseks tegevuseks. "Vana hoone on minu arvates üks Eesti ilusamaid merepäästehooneid. Me anname oma hoonet kasutada erinevate ürituste jaoks, nii et ta jääb kogukonna teenistusse. Seal saab ka majutuda: esimesel korrusel, kõige ilusama vaatega otsas, on kaptenisviit ja see on mõeldud ühele perekonnale. Vana maja teisel korrusel on matimajutus, et kui tuleb näiteks noorpurjetajate laager või midagi sellist, siis nemad saavad seda suviti kasutada. Ka meie uues reageerimishoones tuleb teisele korrusele majutuseks sobiv pind," rääkis Tint.

Meelis Tint tõdes, et mitte kõik Toila valla elanikud ei vaata sadama arengule hea pilguga. "Me oleme aru saanud, et kui inimesel on kinnisideed, siis ei ole mõtet nende peale oma aega raisata. Aga need on ikkagi väga üksikud ja võib-olla kõvahäälsed kodanikud. Aga mina ütlen ausalt, et mina ei ole sellist meest näinud, kes ikkagi jääb lõpuni kindlaks, et sadamat ei ole vaja. Toila jaoks on Toila sadam tõeline maamärk. Sadamad mõjuvad igas riigis turismile ja kogukonnaelule hästi. Ja kõik parimad üritused on Toila vallas alati just Toila sadamas. Seega ma arvan, et kui me teeme seda edasi, mida me oleme seni siin teinud, siis see selgitustöö vajadus Toila sadama kohta jääb järjest väiksemaks. Me loodame väga, et inimeste usk sellesse, et seda sadamat on Toilale vaja, ainult kasvab," sõnas Meelis Tint.

"Arvatakse, et kohalik omavalitsus on seni investeerinud Toila sadamasse meeletuid summasid. Tegelikult on hoopis Toilas väga osavad projektikirjutajad. Sadamasse on tõesti investeeritud aastate jooksul hulgaliselt, kuid omavalitsuse osa on selles olnud tegelikult täiesti minimaalne, nii et see areng on toimunud siiski pigem kogu Eesti abil," lisas Tint.

Meelis Tint arvas, et sügisel toimuvast Jõhvi ja Toila valla ühinemisest Toila sadam pigem võidab. "Väikeses kogukonnas võib-olla on ja olid inimestel mingid omad huvid ja selle põhjal olid mingid eriarvamused. Suures vallas on tegelikult võimekus palju suurem. Nii et isegi kui sadamasse tuleb siis ka omavalitsuse investeeringuid, ei ole need enam nii valulikud mitte kellegi jaoks. Suures omavalitsuses on investeerimisvõimekus suurem ja inimesi, kes tegelikult tahavad, et lähikonnas oleks ilus sadam, saab olema rohkem. Mina loodan uuest liituvast vallast väga palju, " ütles Meelis Tint, kellel on kogemus ka Jõhvi vallavolikogu liikmena.

Toila vabatahtlikusse merepäästesse kuulub tosin vabatahtlikku päästjat.