Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon ja õiguskomisjon arutasid esmaspäeval erakorralisel ühisistungil õiguskantsleri kirja pangasaladuse kaitse ja täitmisregistri kohta.

Poliitikute ette olid kutsutud selgitusi andma siseministeeriumi asekantsler Joosep Kaasik, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev, finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi, rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker, õiguskantsleri asetäitja-nõunik Olari Koppel, rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhtaja Rainer Osanik ning justiits- ja digiministeeriumi kantsler Tiina Uudeberg.

"Pilt on kõvasti selgem ja on ka selge, kuskohas on need nõrkuse kohad või mida tuleb täpsemalt veel edasi arutada," ütles reformierakondlane Maris Lauri ERR-ile.

"Kui õiguskantsler saatis oma kirja, et saada aru, mis on teiste asjaosaliste vaade tema etteheidetele, et saada aru, millises seisus see on, kus need puudujäägid tegelikult on, kui tõsised need on. Ja kuna oli tunnetus, et me peame tegema ilmselt mingisuguseid korrektiive või seadusandlikke täpsustusi, siis oleks kindlasti vaja aru saada, mis laadi täpsustusi ja mis põhjustel. Näiteks kuidas need asutused töötavad, kui nad küsivad andmeid välja, mis põhjusel nad neid küsivad, kui palju neid küsitakse," rääkis Lauri.

"Nagu nüüd selgus, et iga kirje, erinevat laadi... Ühe isiku kohta võib tulla üle 60 rea piltlikult öeldes päringu kohta. Kui ei teata, kuskohas on konto, millises pangas, siis küsitakse kaheksast või üheksast pangast – kohe kaheksa või üheksa päringut. Küsitakse ka konto olemasolu, numbrit või summat – juba eraldi päring. Neid päringuid tuleb, nad kumuleerivad ka suhteliselt kiiresti," lausus Lauri.

Lauri sõnul said riigikogu liikmed lisainfot ka tehnilise poole pealt. "Ja ka proportsioonidest erinevate uurimismenetluste raames, et kui ulatuslikud need on. Meil oli diskussioon ka selle üle, et kui palju pangasaladust vaadatakse, mis põhjustel vaadatakse. Ja nii nagu õiguskantsler ka oli osutanud, siis kriminaalmenetluse puhul ei ole erilisi küsitavusi," ütles Lauri.

"Me saime teada, kuidas sisekontrollid töötavad, järelevalvesüsteemid töötavad, ja loodame, et nüüd tuleb see vaidlus justnimelt kontoväljavõtete üle. Neid tegelikult tehakse vähe. Aga küsimus on põhjendatuses ja protsessis, kuidas seda tehakse. See tuleb kindlasti selgeks vaielda ja vajaduslikult ka täpsustada seadusandlust või teha muudatused, aga see on diskussioon järgmisteks kordadeks," sõnas Lauri.

Ta rääkis veel, et arutati ka seda, kas tavainimestel peaks olema võimalus küsida järele, kas tema pangakonto kohta on päring tehtud.

"On olukorrad, kus seda varjatakse ja see on põhjendatud, näiteks kui alles uuritakse kriminaalmenetluse käigus, kas üldse on kuritegevusega seotud. See õigus on ka praeguses kehtivas seaduses olemas. Nüüd on küsimus selles, et kui siis avalikustatakse ja kui ei ole mitte midagi tõsist juhtunud... Ja see puudutab muu hulgas ka rahapesu andmebüroo päringuid. Siin on seesama põhjus, kui president saatis eelnõu tagasi just selle viitega, et rahapesu andmebüroo tegevusest ei saa inimesed päringutele tihtipeale vastust, et kas nendega on tegeletud või mitte. Seal on omad põhjendused, miks ei või vastata, aga see vajab kindlasti täpsustamist ja selgitamist," rääkis Lauri.

Lauri sõnul rõhutati ka seda, et peab olema väga selge andmejälgija. "Näiteks maksu- ja tolliamet. Nemad üldjuhul küsivad maksuprotsessis ikka inimeselt või ettevõttelt ise väljavõtteid ja pöörduvad oma päringutega pankade poole ikka kõige viimasena," sõnas ta.

Et esmaspäevane istung toimus kinnisena, tegi Lauri hinnangul diskussiooni sisukamaks. "Ka küsimused olid sisukamad. Selle protsessi kirjeldusega mindi võib-olla detailsemaks, kui avalikkuse ees oleks olnud," ütles Lauri.

Lauri ütles veel, et justiitsministeerium teeb auditi ja saab selle valmis augusti keskpaigaks. Seal hindab ministeerium ka, milliseid tegevusi veel vaja teha on.

Eesti 200: Pankade andmete kasutamine vajab selget seaduslikku alust ja vastutust 

Eesti 200 hinnangul tuleb olukord, kus mitu ametiasutust on saanud ligipääsu inimeste pangakonto andmetele ilma kehtiva seadusliku aluseta, kiiresti lõpetada, kehtestada selged reeglid ja tagada vastutus.

Eesti 200 fraktsiooni kuuluv põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg rõhutas kohtumisel vajadust õigusriigi põhimõtteid järgiva andmekasutuse järele.

"See on üheselt riigi usaldusväärsuse hoidmise küsimus. Loomulikult peab rahaga seotud kuritegude jälitamiseks, seal hulgas ka eraisikutelt raha väljapetmise juhtumite jälitamiseks olema olemas võimalikult tõhusad ja kaasaegsed tööriistad. See on loodetavasti kõigile mõistetav. Kuid nende tööriistade kasutamine peab toimuma selgelt seadusekohaselt ning nende tööriistade kasutamisega liialdamine peab olema välistatud," ütles ta.

Kivibergi sõnul tuleb senise praktika valguses tõstatada ka ametnike isikliku vastutuse küsimus.

"Vastust ootavad küsimused näiteks sellest, kes avas kasutamiseks ilma kehtiva põhimääruseta täitmisregistri, kes ja mille alusel andis loa selle kasutamiseks jne. Ühegi kuriteoliigi vastu peetav võitlus ei saa ega tohi olla põhiseadusevastane," lausus Kiviberg.

Varem on justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) juhtinud tähelepanu vajadusele viia läbi audit kogu ministeeriumi haldusalas, et välistada võimalikud muudki õigusliku selguseta jäänud andmekäitluse juhtumid. Minister on rõhutanud, et pangasaladuse kaitse peab Eestis olema tagatud vähemalt samal tasemel kui terviseandmete kaitse ning et senine suur päringute maht viitab vajadusele käsitleda võlasüsteemi kui laiemat probleemi.

Põhiseaduskomisjoni, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni, rahanduskomisjoni ja õiguskomisjoni erakorralisel ühisel istungil arutati ametiasutuste ligipääsu konto omanike pangasaladusele, milleks asutustel õiguslikku alust ei olnud.

Õiguskantsler Ülle Madise kantselei tuvastas kontrolli käigus, et täitmisregistri kaudu pääsevad ametiasutused kohase õigusliku aluseta ligi konto omanike pangasaladusele. Õiguskantsleri sõnul on riigiasutused teinud veidi enam kui aasta jooksul päringuid pankadesse kümneid tuhandeid kordi.