Riigikogu liige Züleyxa Izmailova (SDE) palus andmekaitse inspektsioonil hinnata, kas justiits- ja digiministeeriumi poolt advokaadibüroolt Sorainen tellitud töö kvalifitseerub õigustloova akti eelnõuks, millele võib kohaldada juurdepääsupiirangut või on tegemist analüüsi või uuringuga, mis tuleb ministeeriumi veebilehel avalikustada ning millele juurdepääsupiirangu seadmine on keelatud sama seaduse alusel.

Izmailova palus inspektsioonil esitada seisukoht, kas juurdepääsupiirangu seadmine nimetatud tööle on õiguspärane, ja kui ei, siis kas see töö kuulub ministeeriumi veebilehel avalikustamisele.

Andmekaitse inspektsioon algatas Izmailova avalduse alusel justiits- ja digiministeeriumi suhtes järelevalvemenetluse, mille käigus dokumentidega tutvumisel tuvastas, et ministeeriumi poolt Sorainenilt tellitud töö kvalifitseerub õigustloova akti eelnõuks ning tegemist ei ole uuringu või analüüsiga, mis tuleks seaduse kohaselt avalikustada ministeerimi veebilehel.

"Ministeeriumi selgituste kohaselt anti ministeeriumile üle advokaadibüroolt töövõtulepingu alusel tellitud esialgne eelnõu ja seletuskirja kavand, mis vajavad edasist läbitöötamist," seisis andmekaitse inspektsiooni kirjas.

Inspektsioon märkis, et kuna üle antud eelnõu ja seletuskirja kavand ei ole veel lõplikud, et ministeerium võiks need kooskõlastamisele saata, siis on ministeerium tunnistanud need asutusesiseseks kasutamiseks.

"Hetkel, mil eelnõu ja seletuskiri on valminud ja need saadetakse kooskõlastamisele, avalikustab ministeerium ka algse tööversiooni, mille
advokaadibüroo välja pakkus," lisas inspektsioon.

Inspektsioon tõi välja, et seadusest tulenevalt võib riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse juht tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks õigust loovate aktide eelnõud enne nende kooskõlastamiseks saatmist või vastuvõtmiseks esitamist.

"Lisaks eeltoodule annab asutuse juhile võimaluse tunnistada asutusesiseks kasutamiseks ka dokumendi kavand ja sinna juurde kuuluvad dokumendid enne nende vastu võtmist või alla kirjutamist. Seaduse seletuskirja kohaselt on eeltoodud sätete eesmärgiks võimaldada nn töödokumentide tunnistamine asutusesiseseks kasutamiseks," seisis veel inspektsiooni kirjas.

Inspektsiooni hinnangul võib see olla eelkõige vajalik töörahu säilitamiseks ning selleks, et töödokumente ei käsitletaks lõpliku dokumendina enne nende valmimist, mis võivad veel oluliselt muutuda.

Andmekaitse inspektsioon ei saa hinnata, kas ja mis osas konkreetne eelnõu vajab veel täiendamist ja muutmist, ent kuna tegemist ei ole veel lõplikult valminud versiooniga ning see võib veel muutuda, siis sellistele dokumentidele on teabevaldajal õigus kehtestada juurdepääsu juurdepääsupiirang.

Seega on andmekaitse inspektsioon seisukohal, et antud juhul on olnud piirangu kehtestamine õiguspärane enne lõpliku versiooni valmimist.

ERR kirjutas 11. juunil, et riigikogu liige ja sotsiaaldemokraat Züleyxa Izmailova pöördus avaldusega andmekaitseinspektsiooni, et viimane uuriks, kas justiits- ja digiministeerium käitus õigesti, kui salastas advokaadibüroolt Sorainen tellitud soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu kavandi.

Möödunud aasta novembris selgus, et justiits- ja digiministeerium oli 16 000 euro eest tellinud advokaadibüroolt Sorainen võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse (SVVVS) ühendamise eelnõu. Samas võrdõiguse teemadega tegelevad asutused ei teadnud sellest midagi ja neile ka seadust ei näidatud.

Poole aasta jooksul eelnõu avalikuks saanud ei olnud ning sellega ei ole toimunud ka muid avalikke arenguid.