Sõja 1242. päev: Ukraina pakkus järgmiseks nädalaks välja rahukõnelused

Ukraina saatis Venemaale pakkumise pidada järgmisel nädalal järgmine rahuläbirääkimiste voor, ütles laupäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes vihjas ka, et aeg on juhtide tasemel kohtumiseks.
Oluline laupäeval, 19. juulil kell 20.54:
- Zelenski: Ukraina pakkus järgmiseks nädalaks välja rahukõnelused;
- Moskva taganes Saksamaaga sõlmitud sõjalise koostöö lepingust;
- Venemaa ründas Ukrainat enam kui 300 drooni ja 30 tiibraketiga;
- Moskvas Vnukovo ja Domedovo lennujaamas pandi lennuliiklus seisma;
- Oblasti kuberner: öö ja hommik Pavlohradis olid põrgulikud;
- Ukraina ründas kolmandat ööd järjest Moskvat;
- Vene vägi ründas Odessat rohkem kui 20 ründedrooniga;
- Zelenski tõdes, et olukord Sumõ ja Harkivi oblasti piiril on raske;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1120 sõdurit
Zelenski: Ukraina pakkus järgmiseks nädalaks välja rahukõnelused
Ukraina saatis Venemaale pakkumise pidada järgmisel nädalal järgmine rahuläbirääkimiste voor, ütles laupäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Zelenski lisas, et läbirääkimiste tempo peab tõusma ja tegema peab kõik, mis võimalik, et jõuda relvarahuni.
"Vangide vahetus. Laste tagasitoomine. Tapmise lõpetamine. Vajame ka juhtide taseme kohtumist, et rahu – päriselt kestva rahu – saaks tagada. Ukraina on selliseks kohtumiseks valmis," lausus ta.
Venemaale edastas ettepaneku Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu peasekretär Rustem Umerov.
Viimati toimusid Ukraina ja Venemaa vahel rahuläbirääkimised juuni alguses Istanbulis. Olulist tulemust läbirääkimised ei toonud.
Venemaa pole Zelenski öeldut veel kommenteerinud.
USA president Donald Trump ütles sel nädalal, et on pettunud Venemaa presidendis Vladimir Putinis, ning rõhutas, et soovib sõja lõppu Ukrainas, mistõttu on valmis 50 päeva pärast kehtestama Venemaale karmid sanktsioonid, kui rahuleppeni ei jõuta.
Moskva taganes Saksamaaga sõlmitud sõjalise koostöö lepingust
Venemaa peaminister Mihhail Mišustin allkirjastas 18. juulil korralduse, millega Moskva lahkub Saksamaaga sõlmitud sõjalis-tehnilise koostöö lepingust.
Saksamaa ja Venemaa allkirjastasid lepingu esmakordselt 1996. aastal pärast raudse eesriide langemist ja Nõukogude Liidu lagunemist.
Venemaa välisministeerium väitis, et kahepoolne leping kaotas oma tähtsuse Saksamaa "vaenuliku" poliitika tõttu Moskva suhtes.
"Praegustes oludes on leping kaotanud oma mõtte ja praktilise tähtsuse Saksamaa võimude avalikult vaenuliku poliitika ja Saksamaa valitsuse üha agressiivsemate militaristlike ambitsioonide tõttu," teatas Venemaa välisministeerium.
Moskvas Vnukovo ja Domedovo lennujaamas pandi lennuliiklus seisma
Moskvas Vnukovo lennujaamas tühistati lendude väljumisi ja saabumisi, et tagada lennuohutus, teatas Venemaa lennuamet laupäeval.
Veidi hiljem teatas lennuamet, et lennuliiklus pandi seisma ka Domedovo lennujaamas.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin oli varem teatanud, et õhutõrjesüsteemid olid lasknud alla drooni, mis oli teel Venemaa pealinna.
Umbes tund aega hiljem taastati lennuliiklus mõlemas lennujaamas.
Oblasti kuberner: öö ja hommik Pavlohradis olid põrgulikud
Venemaa tegi seni suurima rünnaku Dnipropetrovski oblastis asuvale ja strateegiliselt olulisele Pavlohradi linnale.
Kuus tundi kestnud kestnud pommitamine oli linna ajaloo kõige hullem, ütles Dnipropetrovski oblasti kuberner Sergei Lõsak.
Rünnakus hävis päästekomando, pihta said vabrik ja viiekorruseline elumaja.
"Põrgulik öö ja hommik Pavlohradis. Siiani kõige intensiivsem rünnak linnale. Plahvatus plahvatuse järel. Vene terroristid ründasid seda rakettide ja droonidega," lausus Lõsak.
Venemaa ründas Ukrainat enam kui 300 drooni ja 30 tiibraketiga
Venemaa ründas ööl vastu laupäeva Ukrainat enam kui 300 drooni ja 30 tiibraketiga, kirjutas Ukraina president Volodõmõr Zelenski sotsiaalmeedias.
Ukraina president tänas postituses ühtlasi maailma liidreid, "kes mõistavad, kui oluline on viia kiiresti ellu lepingud" Ukraina kaitsevõime tugevdamiseks.
Ukraina ründas kolmandat ööd järjest Moskvat
Venemaa väitel ründasid Ukraina droonid 19. juuli öösel taaskord Moskvat, mis on juba kolmas öö järjest, mil Venemaa pealinn on tule all.
Vene õhutõrjeüksused peatasid vähem kui kahe tunniga 13 Moskva poole lendavat drooni, teatas linnapea Sergei Sobjanin umbes kell 1.46 kohaliku aja järgi. Ohvrite või kahjude kohta pole teateid tulnud.
Vene uudistekanalite Telegram andmetel ütlesid pealtnägijad, et mõned droonid tulistati alla Zelenogradi lähedal, mis asub 37 kilomeetri kaugusel Moskva kesklinnast.
Vene vägi ründas Odessat rohkem kui 20 ründedrooniga
Vene vägi ründas ööl vastu laupäeva Ukraina sadamalinna Odessat rohkem kui 20 ründedrooniga, teatas linnapea Hennadi Truhhanov.
"Rünnaku tagajärjel sai kannatada tsiviiltaristu. Põleb üks mitmekorruseline elumaja, päästjad päästavad inimesi tulelõksust," edastas ta.
Venemaa droonirünnaku käigus puhkes tulekahju elumajas, kus vähemalt üks inimene hukkus ja kuus said vigastada.
"Vaenlane algatas Odessale ulatusliku rünnaku droonidega. Vaatamata meie õhukaitsevägede aktiivsele tööle on tsiviilinfrastruktuuril kahjustusi," ütles Odessa oblasti kuberner Oleh Kiper öösel kella 1 ajal Telegrami postituses.
Päästeteenistused koristavad rünnaku tagajärjel tekkinud rususid ja ohvrite arv on veel kinnitamata.
"Rünnaku tagajärjel puhkes tulekahju üheksakorruselise elumaja 6.–9. korrusel. Tulekahju kustutasid päästjad koos vabatahtlikega," teatas riiklik hädaolukordade teenistus.
Kohalike võimude teatel päästeti põlevatest korteritest kuus inimest, kuid üks päästetud naistest suri.
Zelenski tõdes, et olukord Sumõ ja Harkivi oblasti piiril on raske
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tõdes rasket olukorda Sumõ ja Harkivi oblasti piiril ning Vene väe jõupingutuste koondumist Donetski oblastis.
Zelenski lubas pärast relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ettekannet anda sõjaväele jõud ja vahendid okupantide hävitamiseks ning agressori vastu kauglöökide korraldamiseks.
"Ülemjuhataja ja kaitseminister juba arutasid täna, milliseid jõude ja vahendeid on vaja okupantide tõhusamaks hävitamiseks ja Ukraina käegakatsutavamate kauglöökide korraldamiseks. Anname nii palju kui võimalik," kirjutas ta oma Telegrami kanalil.
Zelenski sõnul puudutas Sõrskõi raport ennekõike Pokrovski rinnet ja teisi suundi Donetski oblastis, kuhu Vene väe jõupingutused on kõige enam koondunud.
"Iga Venemaa läbimurdekatse peab saama Ukraina üksustelt sobiva tulevastuse. Eelkõige hävitame Venemaa sabotaažirühmi, kes üritavad edasi liikuda ja siseneda Ukraina linnadesse ja küladesse. Ühelgi sellisel Vene sabotaažirühmal ei ole ellujäämisvõimalust," rõhutas ta.
Sõrskõi kirjutas oma Facebooki postituses, et "peamine tähelepanu on Pokrovski ja Novopavlivka suunal, kus meie sõjaväelased hoiavad vapralt tagasi suurenenud pealetungi ja hävitavad Vene agressorit".
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1120 sõdurit
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 040 950 (võrdlus eelmise päevaga +1120);
- tankid 11 032;
- jalaväe lahingumasinad 23 012 (+7);
- suurtükisüsteemid 30 531 (+46);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1442 (+1);
- õhutõrjesüsteemid 1198 (+1);
- lennukid 421 (+0);
- kopterid 340 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 46 712 (+163);
- tiibraketid 3492 (+1);
- laevad/kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 55 606 (+112);
- eritehnika 3932 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Johanna Alvin, Marko Tooming
Allikas: BNS, The Kyiv Independent, Reuters, Guardian









