Kui rahukõnelustega tõepoolest edasi liigutakse, siis on Ukraina presidendi ümber osaliselt uus meeskond. Ilmar Raagi sõnul ei teata tegelikult, miks otsustas Ukraina president Volodõmõr Zelenski valitsust ümber korraldada.

"Osutatud on kahele võimalikule selgitusele. Esiteks, Ukraina valitsusel on kaks kriitilist partnerit – üks on Ukraina rahvas, kellel on teatud pretensioone valitsusele, sest kriis kestab ja ei ole näha lahendust. Isegi kui Zelenski administratsioon ei ole selles lahenduse puudumises süüdi, siis rahvas tahab mingit muutust. Vähemalt nii seletavad Ukraina politoloogid, aga teine põhjus võib-olla on seotud USA-ga. Praegu Ukrainas nähakse, et välismaailma toetus on igal juhul seotud sellega, kuidas Trumpi administratsioon Ukrainat vaatleb ja nii on nähtud, et mitme olulise inimese liigutamine on tehtud just selle fookusega, et uues ametikohas olev inimene saaks Trumpi administratsiooniga hästi läbi," selgitas Raag "Ukraina stuudios".

Raag tõi näitena endise kaitseministri Rustem Umerovi, keda esialgu sooviti saata Washingtoni Ukraina saadikuks, kuid seda siiski ei tehtud.

"Ühel hetkel toimus vahetus enam-vähem üleöö ja uueks saadikuks sai Olga Stefanišõna. Küsiti, miks – aga sellepärast, et ameeriklaste poolelt tuli väike vihje, et võib-olla meil selle mehega väga ei meeldi läbirääkimisi pidada. Me saame ju aru, et praegu Valge Majaga läbirääkimine tähendab eelkõige selliste emotsioonidega mängimist – valmisolekut Trumpi kiita ja kõike seda, mida näiteks NATO peasekretär Rutte teeb suurepäraselt," lausus Raag.

Raagi hinnangul võis Umerov olla oma natuurilt liiga jõuline, mis Ameerikale ei sobinud. Probleem võis seisneda ka selles, et Umerov on moslem.

"Seda kindlasti ei ütle seda välja ei Ukraina ega ka Ameerika pool. See on pigem seotud selliste väikeste detailidega. Umerov on kahtlemata mees, kes on olnud väga jõuline läbirääkija ja võib-olla ta siis ameeriklaste jaoks ei ole olnud piisavalt viisakas või on toodud ka välja nüanss, et Umerov on moslem – ta on Krimmi tatarlane – ja samal ajal siis väga traditsioonilises Ameerika nägemuses võiks nende Ukraina partner olla kristlane või midagi sarnast. See on nüüd puhas spekulatsioon," selgitas julgeolekuekspert.

Raagi sõnul on aga uus valitsus saanud peamiselt kriitikat selle eest, et tegelikult kedagi uut ei kaasatud.

"Kõige suurem muudatus on siis see, et endine peaminister Denõss Šmõhal on nüüd kaitseminister. Selle puhul öeldakse, et kaitseministeerium on praegu Ukraina kõige tähtsam ministeerium. Vahepealsel perioodil oli selle ministeeriumiga seotud päris mitu suurt korruptsiooniskandaali. Üldine hinnang oli see, et seda ministeeriumi ei ole hästi hallatud. Seevastu on Šmõhal tuntud kui selline tehnokraat, kes ei ole väga ideoloogiliste vaadetega ja on haldusvõimekusega mees. Äkki ta suudab siiski mingisuguse korra luua," ütles Raag.

Julgeolekueksperdi hinnangul tegelikult, midagi suurt ei muutu, kuna valitsuses olevad ministrid on ikka samad. Peaminister lihtsalt vahetus.

"Tervikuna leitakse, et Ukraina uus valitsus viib ellu täpselt sama poliitikat, mida seni on viidud. Ainult, et tal on natukene teistsugune nägu. Nad ise on välja toonud, et valitsuse tegevus muutub voolujoonelisemaks, sest seitse ministeeriumit on ära kaotatud ja nendest terve rida on lihtsalt sulandatud teiste ministeeriumide sisse. Üheks huvitavaks näiteks on see, et hetkel ei ole Ukrainas kultuuriministrit ja ei teata ka, kuidas seda funktsiooni hakatakse täitma, aga selle kohta öeldakse "sõja aeg"," ütles Raag.

Uus peaminister Julija Svõrõdenko on Raagi sõnul aga igati asutatud tegelane Ukrainas, kes on isegi Zelenski vahel "paika pannud".

"Svõrõdenko on ise majanduspoliitika taustaga ja kui me loeme kasvõi endise Euroopa Liidu Ukraina suursaadiku Matti Maasika mälestusi, siis ta mainib ka Svõrõdenkot seal ja osutab, et tema oli mõistuse hääl, kes teinekord suutis Zelenskile seletada, et mitte iga läänepoolne nõudmine ei ole seotud Ukraina suveräänsuse hävitamisega, vaid tõepoolest võiks ka Ukrainale endale kasu tuua. Teda on nähtud hea majandusliku tunnetusega ja hea läbirääkijana, mis antud juhul võib-olla ongi täpselt see, mida on vaja. Ta oli ka seotud selle USA maavarade leppega," sõnas Raag.

Oluline on Raagi hinnangul ka see, et Svõrõdenko teab, et kui nad ei suuda Valge Majaga ühist keelt leida, siis tervikuna võib kogu lääne abi kokku kukkuda.

"Selline on hetkel see strateegia, aga lisaks on veel siis üks oluline detail ja see on see, et Svõrõdenkot peetakse Andri Jermaki meeskonda kuuluvaks inimeseks ehk sisuliselt toimus Jermaki meeskonna konsolideerimine, kedagi väljaspoolt ei võetud, aga need, kes jäid eelnevalt natukene Jermaki meeskonnast välja, need on nüüd rohkem kõrvale lükatud. Jermak ise on saanud väga palju kriitikat ja mõnes mõttes nad Zelenskiga mängivad natukene hea ja halva politseiniku mängu. Ma ei tea, kui teadlik võiks see võrdlus olla, aga kõik ebapopulaarsed otsused omistab rahvas Jermakile ja kõik, mis enam-vähem õigesti tehakse, siis Zelenskile. Kindel on see et Jermakiga seostatakse mitmeid korruptsiooniskandaale ja on osutatud, et sõda tegelikult on mõjunud Ukraina korruptsioonivastasele võitlusele halvasti. Kui eelnevalt oli näiteks Euroopa Liidu läbirääkimiste raames võimalik öelda Ukrainale, et kui te seda reformi ära ei tee, siis me teile järgmist raha ei anna, siis praegu saab Lääs aru, et kui nad järgmist raha ei anna, siis ei ole ei riiki ega reformi, mistõttu see raha on antud ka siis, kui selle kasutamine ei ole alati 100 protsenti võib-olla õigesti kasutatud," rääkis Raag.

Uus valitsus ei ole oma eesmärke veel sõnastanud, kuid peamine ülesanne on sama, mis eelmisel valitsusel - sõda lõpetada.

"Me teame, et vastavalt Ukraina põhiseadusele ei ole võimalik valimisi läbi viia ja raadat ei ole võimalik uuendada sõja ajal. Ainuke asi, mida nad võivad remondi korras teha, on selle valitsuse toolide ümberistutamine ja kui ma ka räägin nendest korruptsiooniprobleemidest, siis ei pea arvama, et kõik need korruptandid samal ajal iseennast ei pea Ukraina patriootideks. Nad lihtsalt usuvad, et nad teenivad natuke raha samal ajal kui, kui tegelikult see riik kannatab. Ukraina ühiskonna meelepaha valitsuse vastu on eelkõige seotud just valitsuse ebaefektiivsuse või sellesama korruptsiooniga ehk tegelikult see on minu isiklik hinnang," ütles julgeolekuekspert.

Raagi hinnangul on Ukraina aga astunud astunud väga suure sammu avatud ja demokraatliku ühiskonna poole ning aina rohkem ostakse ka korruptiooni hukka mõista.

"Tegelikult jutud korruptsioonist on praegu spekulatsioon, sest kohtus ei ole midagi tõestatud. Kohtus on tõestatud ainult seda, et tõepoolest on ka Ukrainas terve rida kõrgeid ametnikke korruptsiooniga vahele võetud, aga kas see ulatub Jermakini? Siinkohal ütleme selgelt välja, et ma ei saa faktina öelda, et Jermak on korruptant, vaid ainult seda, et on väga palju ukrainlasi, kes seda usuvad," sõnas Raag.