"Ma arvan, et tõehetk nüüd selle 44-43 päeva jooksul (mis on jäänud Trumpi antud ultimaatumi lõpuni - toim.) peab saabuma ja sama moodi edasi minna ei saa. Uuele talvele ei minda kindlasti vastu teadmisega, et mingit muutust ei tule," ütles Pevkur esmaspäeval Vikerraadio saates "Välistund".

Pevkur tõdes, et ehkki Venemaa väljendas valmisolekut naasta rahukõnelustele, ei paista Moskva käitumises midagi sisuliselt muutunud olevat. Ta nõustus ka saate teise osalise, USA eksperdi Andreas Kaju hinnanguga, et Venemaa režiimijuht Vladimir Putin ei pruugi nõustuda sisuliste läbirääkimistega enne, kui ta hakkab sõjaliselt Ukrainale alla jääma.

Siiski võib Putin olla nõus läbi rääkima ka siis, kui on saanud sõjaliselt oma valdusesse kõik neli Ukraina oblastit, mille Venemaa on juba enda omaks kuulutanud, lisas kaitseminister.

Pevkur tõdes ka, et USA-l on seni sõjas olnud passiiv-aktiivne roll, mis sisuliselt tähendab, et nad olnud siiski suhteliselt passiivsed, kuigi viimasel ajal ilmutanud valmisolekut Moskvat rohkem survestada. "Aga ma ei näe, et see sunnib Venemaad muutma oma käitumist," lisas ta.

Kaitseministri hinnangul on USA administratsiooni sõnumid olnud siiani Venemaa suhtes pigem mõõdukad ning midagi lõplikult ähvardavat pole välja öeldud. Aga selline aeglane kruvi keeramine pole suurt mõju avaldanud, tõdes Pevkur.

Rääkides Ameerika Ühendriikide antud tähtaegadest viitas Pevkur sellele, et president Trump on ka enne praegust 50-päevast ultimaatumi tähtaega käinud välja erinevaid tärmineid seoses sõjaga Ukrainas.

Tähtaegade andmisega tahab Trump näidata, et USA sõnal on kaalu, kuna seda tehti ka Iraani suhtes. Aga Venemaa pole nagu Iraan, ta liigub Ukraina sõjaliselt vähehaaval edasi ja ähvardused Ukrainale relvi anda pole seetõttu Venemaad mõjutanud, märkis Pevkur.

Kaju meenutas, et lähiminevik on õpetanud olema Trumpi tegevuse jälgimisel rahulik ja vaatama, mis päriselt juhtub. Selge, et Trumpi paljud meelemuutused on tema usutavust vähendanud ja tema ähvardustel pole enam nii tugevat ja heidutavat mõju, lisas ta.

Kaju hinnangul võivad asjad seoses Ukrainaga veel Trumpi antud 50-päevase tähtaja jooksul mitu korda muutuda.

Eksperdi sõnul on USA esmahuvi saavutada Ukrainas rahu ja siis vaadata, kuidas seda konflikti püsivamalt lahendada. Aga kindlasti pole Washingtonil huvi kaubandussõjaks, märkis ta, pidades silma Ühendriikides koostatud sanktsioone Venemaa survestamiseks, mis sisaldavaid väga kõrgeid tollimakse.

Pevkur rõhutas, et kõige tugevama mõjuga oleks Venemaa jaoks nafta hinna alla toomine. Sanktsioonid mõjuvad ka, aga nendest kõrvalehiilimiseks otsitakse ja leitakse variante, kuid nafta hinnalagi mõjutab Venemaad kohe, leidis ta.

Kaju tõdes ka, et USA administratsioonis paistab puuduvat ühtne vaade Venemaale, kuid üldisem ühiskonna hoiak on siiski Venemaa suhtes negatiivne, mis võib samuti toetada Ühendriikide karmimat poliitikat Venemaa suhtes.

Pevkur sõnul on Valge Maja hakanud aru saama, et initsiatiivi hoidmiseks Ukraina konfliktis on vaja midagi teha. Seni on toimunud kompamine igas suunas: kas töötab sõjaline abi Ukrainale, majanduslik surve Venemaale või midagi muud, aga siiani ei miski Moskvale mõjunud - Venemaa hoiab kinni oma väga karmidest ja jäikadest tingimustest Ukrainale, mis pole Kiievile vastuvõetavad.

Seega töötaks see, kui kogu lääs suudaks Ukrainale sõjalist abi andes Venemaa sõjaliselt põlvili suruda: kui Vene sõdurid surevad ja ta kaotab territooriumi, sest praegustes oludes, kus Vene väed küll aeglaselt, aga siiski edasi liiguvad, pole Moskval mingit alust rahu peale mõelda, rääkis kaitseminister.

Nüüd on hakanud Valgele Majale kohale jõudma, et selliselt Putinit ei kõiguta, tõdes Pevkur.

Seega ei jää tema hinnangul muud üle, et lääs peab Ukrainale andma ka ründerelvi, millega too saaks sõjas visuaalset edu saavutada, millel oleks psühholoogiliselt positiivne mõju.

"See, kui ukrainlastel oleksid kasutada pikamaaraketid, oleks neil ka Ameerika Ühendriikide poolt suurem tugi ja ka visuaalselt näha, et nüüd midagi liigub (positiivses suunas – toim.) – sest rindel sõltub sellest väga palju. Kui kolm ja pool aastat on kestnud massiivne sõjaline konflikt, lisaks veel kümme aastat pidev pingesolek, siis sellel hetkel võivad visuaalsed märgid mõjutada rohkem kui reaalne rindelt läbi murdmine ühes või teises kohas. Visuaalne pool on hästi oluline ja siin on eelkõige Ameerika Ühendriikidel mõttekoht," rõhutas Pevkur.

Saatejuht oli Maria-Ann Rohemäe.