Ühendriikide plaan tugevdada oma sõjalist kohalolekut Aasia-Vaikse ookeani piirkonnas on pärit juba president Barack Obama ajast. Pentagonis on juba ammu arvatud, et peamine sõjaline oht Hiina näol varitseb just seal. Sõjalised simulatsioonid näitavad, et kui USA ja Hiina vahel peaks puhkema sõjaline konflikt Taiwani pärast, kaotaksid Ühendriigid igast asendist.

Ei ole just palju kohti peale Euroopa, kust sõjalist ressurssi ümber jagada. USA-l on praegu Euroopas umbkaudu 80 000 sõjaväelast ja neid võidakse vähendada kolmandiku võrra.

Jutt pole mõistagi selles, et need sõdurid paigutatakse näiteks Taiwanile, vaid rahaliste ressursside ümberjagamises. Vaikse ookeani sõjatandril läheb eelkõige vaja laevu, lennukeid (F-35) ja raketisüsteeme. Lõplik sõjaline analüüs, mis, kuidas ja mis aja jooksul peaks Pentagonis valmima sügisel.

Kelle asi on uppuja päästmine?

Kõige olulisem on, et see kõik toimuks liitlastega omavahel koordineeritult. Eurooplased peaksid järk-järgult üle võtma need sõjalised võimekused, mida praegu täidavad ameeriklased.

USA pidev nõudmine, et Euroopa peab oma kaitsesse tunduvalt rohkem panustama, ei ole tühjast tõmmatud. Ajad, mil Euroopa sai ameeriklaste julgeoleku peal liugu lasta, on lõplikult möödas.

Viimatine NATO tippkohtumine Haagis oli selles mõttes suur läbimurre. Ühiselt võetud kohustus hakata kaitsele kulutama viis protsenti SKP-st tähendab seda, et rahaliselt ja majanduslikult võimsal Euroopal on aega hakata ise oma julgeoleku eest hoolt kandma. Summaarselt üle miljoni sõduri on Euroopa Liidul tervikuna juba praegu umbes sama palju kui USA-l. Sõjalennukeid on erinevatel riikidel samuti piisavalt. Seni oli küsimus tahtes. Raketisüsteemide (Patriot) asendamine on muidugi pikemajalisem protsess.

President Donald Trumpi kohta võib arvata, mida iganes, kuid see, et tema kohati räige surve eurooplastele on vilja kandnud, on tõsiasi. Mugavustsoonis olesklemisele on nüüd lõpp saabunud. Saksamaa grandioosne taasrelvastumise programm on selle kõige kujukam näide.

Teine oluline murdekoht on USA sõjaline abi Ukrainale. Kui seni oli palju hädaldamist selle üle, miks USA piisavalt Ukrainale relvi ei kingi, siis nüüd on kokkulepe, et USA annab küll relvi, kuid Euroopa peab need kinni maksma ja Ukrainale edasi andma. Seega, kui seni kuulutati paatoslikult, et Ukraina armee kaitseb kogu Euroopat, siis nüüd on käes tõehetk ja arvete tasumise aeg. Uppuja päästmine on teadagi, kelle asi.

Tuumavihmavari

Üks asi, mis USA poolt Euroopale alles jääb, on tuumaheidutus ja see on Venemaa ohjeldamisel vaat et kõige tähtsam.

USA tuumadoktriin, mida nimetakse ka ettepaigutatud tuumaheidutuseks, näeb ette liitlaste kaitset ka tuumarelvadega, kui peaks tekkima sõjaoht. See ongi see palju räägitud tuumavihmavari.

Lihtsustatult öeldes on tuumarelvad USA omad, aga kohaletoimetamise ülesanne on valdavalt Euroopa liitlaste lennukitel. Praegu on USA taktikalised tuumarelvad (pommid B-61) Hollandis, Belgias, Saksamaal, Itaalias ja Türgis. Ei tasu unustada, et NATO-s on tuumariigid ka Prantsusmaa ja Suurbritannia. Briti ajakirjanduse teatel kaalub USA nüüd viia Suurbritanniasse ka oma termotuumarelvad.

Balti mure

Eesti ja teiste Balti riikide jaoks on kõige olulisemad muidugi küsimused, kas USA väed jäävad siia või mitte või kui palju neid vähendatakse.

Balti riikides on praegu brigaadi jagu Ameerika sõdureid, kes siin roteeruvad. USA poolt oleks äärmiselt lühinägelik need väed siit välja viia, arvestades, et lääne meedias küsitakse pidevalt, et kas Narva on järgmine. Loodetavasti on meie diplomaatia piisavalt tugev, et USA-le selgeks teha, kui ohtlik see on.

Ameeriklastele läheb väga korda nn human touch ehk inimlik kokkupuude. Esmapilgul võis ju tunduda naljakas, kui kaitseminister Hanno Pevkur kutsus oma viimase USA-visiidi ajal oma USA kolleegi Pete Hegsethi Eestisse, et too koos Ameerika sõduritega jääauku suplema läheks.

Kuuldavasti pettus president Donald Trump Vladimir Putinis lõplikult pärast seda, kui tema abikaasa Melania heitis talle ette, et samal ajal kui sina Putiniga sõbralikult telefonitsi vestled, tapab too taas kümneid ja kümneid rahumeelseid ukrainlasi.

Emotsioonid maksavad ka rahvusvahelistes suhetes palju.