Sillak nentis Vikerraadio saates "Uudis+", et viimastel aastatel on olnud häid arenguid nii tuule- kui ka päikseelektri sektoris.

"Eelmisel aastal näiteks lisandus meile elektrivõrku rekordiliselt nii tuulikuid kui ka päikeseparke – kuskil suurusjärgus 500 MW päikeseparke ja 250 MW tuulikuid. Selle hulgas nii Eesti suurim Sopi-Tootsi tuulepark kui ka Aidu tuulepark," ütles Sillak.

Teisalt tuleb arvestada, et mõlema eelmainitud tuulepargi ehitamisele kulus alates planeeringust kuni valmimisele 10-15 aastat. See näitab, et protsesid võtavad kaua aega ning vaja on tegutseda kiirelt, tõdes Sillak.

Eesti taastuvenergia koja juhataja pooldab vähempakkumisi, kuna turupõhiselt on väga keeruline praeguses olukorras taastuvenergia projekte arendada.

"See protsess on ju selline, et lisaks vähempakkumise võitmisele peavad need projektid läbima planeerimismenetluse, keskkonnamõjude hindamise, loamenetluse ja siin on kohalikel omavalitsustel on väga suur otsustusõigus. Lisaks on igaühel võimalik kohtus neid vaidlustada, et selles mõttes täit kindlust ei saagi kellelgi kunagi olla, isegi, kui ta võidab vähempakkumise," ütles Sillak

Taastuvenergia arendajate loodavad riigi lubadusele planeerimisseadust natuke lihtsustada. "Selleks, nagu Euroopa Liidus on ette nähtud, et taastuvenergia kasutuselevõtt oleks tõesti kiirem ja seda käsitletaks olulise avaliku huvina. Vähemalt siis nende projektide puhul, mis on selle vähempakkumise võitnud," märkis Sillak.

Küsimusele, miks vajavad tuuleparkide tootjad toetusskeeme, mis muutub taastuvenergia reaks tarbija elektriarvel, vastas Sillak, et turupõhised energiatootmisprojektid on kogu maailmas üsna haruldased.

"Suuremaid projekte ja sellises mahus, nagu meil oleks vaja, et tagada enda energia- ja kliimaeesmärgid ja varustuskindlus, ei ole võimalik teha ilma riigi garantiita. Probleem ei ole ainult taastuvenergia projektides, on ju näha, et ühtegi põlevkivijaama keegi ei raja, ühtegi gaasielektrijaama, ühtegi tuumaelektrijaama ilmselt ei raja ilma mingisuguse garantiita," nentis Sillak.

"See põhjus ongi Euroopa elektrituru regulatsioonis või disainis, mis ei võimalda lihtsalt seda suurte projektide kõrget kapitalikulu tagasi teenida, mistõttu pangad sellisteks investeeringuteks laenu ei anna," märkis Sillak.

Sillak tõdes ka, et praegune üldine majandus- ja geopoliitiline olukord muudab suurte ja pikaajaliste investeeringute tegemise veelgi keerulisemaks.

"Pikaajalisi elektriostulepinguid, mis on hea alternatiiv riigigarantiile, neid on meie turul Eestis üsna keeruline sõlmida. Meil on väike turg, meil on vähe suuri tööstustarbijaid ja üle hinnapiiri teiste riikidega on administratiivselt väga keeruline selliseid lepinguid sõlmida," täpsustas Sillak.

Sillaku sõnul ei ole taastuvenergia tootjad leppinud energiamajanduse arengukava 2035 sõnastusmuudatusega. kus 100 protsenti taastuvenergiat on asendatud 80 protsendi puhta energiaga.

"Tõsi on see, et me ei ole suurt paanikat sellest teinud. Ma arvan, et esiteks sellepärast, et sellised pidevad poliitikamuudatused vähemalt retoorikas on muutunud viimasel ajal päris tihedaks. Kasvõi seda energiamajanduse arengukava on koostatud umbes viis aastat ja see on nüüd neljas versioon, mis on jälle täiesti erinev eelmisest. Kuna sügisel on veel tulemas valimised, siis ma arvan, et ei ole mingit garantiid, et siin veel suuri muudatusi ei tehta," täpsustas Sillak.

"Teiseks, kuna siin on hiljuti tehtud mõningaid analüüse, mis näitavad seda eesmärki ja taastuvelektrit kriitilises valguses, siis kindlasti me tahame ka omalt poolt seda olukorda uuesti analüüsida ja siis me ilmselt kommenteerime ka põhjalikumalt," nentis Sillak.

Sillak ei ole kindel, et 80 protsenti puhta energia eesmärk võib olla põhjus tuumajaama loomiseks.

"Uuringud varem on ju näidanud, et kui me ehitaks tuulepargid sellises suures mahus välja nagu oleks võimalik, siis on selge, et see tuumajaam siia turule väga ei mahu ja nõudlust selle järele ei ole. Teiseks, ma ütleks, et on äärmiselt ebaselge, kas ja millal see tuumaelektrijaam üldse valmib. Selles mõttes on hoopis oht, et me jääme siin endiselt elektridefitsiiti," märkis Sillak.