Üha rohkem Euroopa Liidu liikmesriike toetab karmimat migratsioonipoliitikat
Euroopa Liidu siseministrid arutasid Kopenhaagenis ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmist. Üha rohkem liikmesriike soovib rangemat migratsioonipoliitikat.
Taani siseministri hinnangul on Euroopa Liidu migratsioonisüsteem katki.
"Pooled inimesed, kes Euroopas varjupaika taotlevad, saavad eitava otsuse ja ainult neljandik neist saadetakse tagasi riiki, kust nad tulevad. Meil on Euroopa Liidu välispiirile surve idas Valgevenest ja Venemaalt ning surve lõunas kriminaal- ja inimkaubandusvõrgustikelt," lausus Taani rände- ja lõimumisminister Kaare Dybvad Bek.
Üha rohkem liikmesriike toetavad jõulisemaid lahendusi. Viidates sisserändajate vastuvõtmisele, ütles kümne aasta eest Saksa liidukantsler Angela Merkel kuulsaks saanud lause "Me suudame seda". Nüüd puhuvad Berliinis uued poliitilised tuuled.
"Ma saan öelda, et Saksamaa on tagasi ühes paadis Euroopa riikidega, kes seisavad vastu ja tahavad võidelda illegaalse rändega," sõnas Saksamaa siseminister Alexander Bobrindt.
Peamiselt arutatakse viise, kuidas migratsiooniga tegeleda väljaspool Euroopa Liidu piire. Selleks tahavad osad liikmesriigid luua vastuvõtu ja tagasisaatmise keskused.
"Me toetame tagasisaatmiskeskuste mõtet. Me arvame, et see on uus lahendus, mis on kindlasti vajalik. Selleks on vaja parnteriike. Eelistatavalt päritolumaa lähedal, kes meiega koostööd teeks, et tagasilükatud asüülitaotlejad majutada kodumaa lähedal," lisas Bobrindt.
Viimase kohta on Euroopa Komisjon juba teinud ettepaneku.
"Me anname võimaluse ja paindlikkuse seadustes, et seda teha. Nüüd on vaja kõigepealt see seadus heaks kiita, loodetavasti nii kiiresti kui võimalik, et liikmesriigid saaks edasi tegutseda," ütles Euroopa Komisjoni siseasjade ja rände volinik Magnus Brunner.
Mitte kõik liikmesriigid ei toeta seda lahendust. Vastu on näiteks Hispaania. Selge pole ka, millised riigid oleks selliseid keskusi nõus oma pinnale rajama ja kuidas tagada, et tagasisaadetud inimeste õigusi ei rikuta. Euroopa Liidu nõukogu eesistuja riik loodab nende murede lahendamisel edusamme teha.
"See ei ole meie liidu jaoks ainult julgeoleku mure, vaid ka ühiskondliku ühtekuuluvuse ja Euroopa institutsioonide tõsiseseltvõetavuse küsimus meie kodanike silmis," lausus Bek.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"









