Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo rääkis ERR-ile, et on palju huvitavate erialade inimesi, kes kõik tahavad praegu kangesti õpetajateks saada. "Motivatsiooniks on palk," tõdes ta.

"Kindlasti tuleb palju kaebusi edaspidi lapsevanematelt, mis puudutab õppekvaliteeti, et traktoristist õpetajat niisama ühe päevaga ikka ei saa, vabandust. Mõni kool selekteerib väga paljude hulgast, enne kui valib. Mõni läheb kergema vastupanu teed ja võtab võib-olla inimesi, kellel pole pedagoogilist tausta, aga me ei peaks ainult kvooti tuima näoga täitma, vaid peaksime mõtlema ka hariduse kvaliteedile," ütles Kaselo.

Kaselo sõnul on keeleoskuse nõue õpetaja kutseoskuse tahaplaanile tõrjunud.

"Ma saan aru, et üleminekul eestikeelsele haridusele on väga tähtis just see keeletase, aga me ei tohiks siinjuures ära unustada kvaliteeti. Kui haridusministeerium teeb järelvalvet keele osas, siis nad peaksid ka tegema edaspidi järelvalvet, kui kvaliteetselt need õpetajad tundi annavad. Kui neil puudub pedagoogiline haridus ja kogemus, siis eeldada, et ta on väga hea õpetaja, on natuke naiivne," ütles Kaselo.

Ida-Viru hariduskoordinaatori Kerda Eierti sõnul on huvi Ida-Viru koolides õpetamise vastu endiselt suur, sest eesti keeles õpetava pedagoogi palk küünib seal 3000 euroni.

Ka Eiert väljendas muret maakonda saabuvate õpetajate kutseoskuse pärast.

"Hirm on ju kogu aeg see, et keel ei saaks määravaks, sest olulised on ikkagi oskused. Meie poole pöörduvad väga paljud karjääripöörajad, kellel puudub õpetajakutse või siis koolis või lasteaias töötamise kogemus. Siit tekibki küsimus, kui palju need inimesed on päriselt abiks meie koolidele. Kiireid lahendusi õpetajate leidmiseks, kvalifitseeritud õpetajate leidmiseks, hetkel ma ei näe," ütles Eiert.

Eierti sõnul ei peaks koolid uute õpetajate värbamisel piirduma vaid tööpakkumiskuulutuste internetti paigutamisega.

Kvalifitseeritud matemaatika- või füüsikaõpetaja leidmisele võib mõnikord kuluda terve õppeaasta.