Ameerika Ühendriike raputavad korraga kaks suurt üleriigilist skandaali. Üks neist puudutab Jeffrey Epsteini ja tema kahtlast minevikku, teise skandaali paiskas üles Valge Maja ning sellesse on tõmmatud ka endine president Barack Obama. 

Asi algas eelmise nädala lõpus, kui Gabbard avaldas raporti, milles väideti, et Obama ametnikud osalesid riigivastases vandenõus. Väidetakse, et toimus luureandmetega manipuleerimine, näitamaks, et Venemaa sekkus 2016. aasta valimistesse, mille tagajärjel tuli võimule Trump. 

Kongressi ja luurekogukonna uurimised on jõudnud järeldusele, et Venemaa sekkus 2016. aasta valimistesse. Selle eesmärk oli külvata segadust USA valijate seas ning venelased eelistasid Trumpi võitu Hillary Clintoni üle. 

Gabbard ütles kolmapäeval pressikonverentsil, et tal on uut informatsiooni, mis peaks viitama sellele, et Obama oli tihedalt seotud manipuleerimisega, mille eesmärk oli õõnestada Trumpi võimu, vahendas The Wall Street Journal.

Gabbard avalikustas kolmapäeval esindajatekoja luurekomitee aruande, mis koostati 2017. aastal, kui komitee eesotsas oli vabariiklane. See aruanne vaidlustab järelduse, et Venemaa soovis Trumpi valimisvõitu. 

Gabbard väitis, et on olemas tõendeid, mis kirjeldavad, kuidas Obama ja tema riikliku julgeoleku meeskond suunasid valeandmetel põhineva luurekogukonna hinnangu koostamist. 

Obama meeskond lükkas juba varem Gabbardi süüdistused tagasi ja nimetas neid absurdseteks. 

"Mitte miski eelmisel nädalal avaldatud dokumendis ei õõnesta laialdaselt aktsepteeritud järeldust, et Venemaa püüdis mõjutada 2016. aasta  presidendivalimisi, kuid ei suutnud edukalt hääli manipuleerida," ütles teisipäeval Obama pressiesindaja Patrick Rodenbush.  

Demokraadist senaator Mark Warner aga ütles kolmapäeval, et Gabbard üritab ajalugu ümber kirjutada. Warner ja teised tähtsad demokraadid leiavad, et Valge Maja üritab Epsteiniga seotud skandaalilt tähelepanu eemale juhtida. 

Väidetavat luureandmetega manipuleerimist kommenteeris kolmapäeval ka Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitt. Ajakirjanikud uurisid, kas väidetavad vandenõulased võetakse ka vastutusele. 

"See on justiitsministeeriumi kätes ning me usaldame neid, et nad viiksid selle asja edasi," vastas Leavitt.

2024. aastal otsustas USA ülemkohus, et kõik presidendid on oma ametialastes tegevustes kriminaalsüüdistustest vabad, kuid tegevustes, mis ei ole otseselt seotud presidendi tööga, võivad nad saada süüdistuse.

Selle otsuse raames sai osalise puutumatuse ka Trump, kuna tema vastu oli esitatud mitu kriminaalasja. Toona leidis hoopis Trump, et konkureeriva partei juhitud justiitsministeerium on kallutatud.