2025. aasta teises kvartalis tehti Eestis 5532 tehingut korteriomanditega, mida oli 9 protsenti rohkem kui aasta tagasi ja 12 protsenti rohkem kui esimeses kvartalis. Kuid kogu korteriturg kasvas eelmise aastaga võrreldes vaid tagasihoidlikult.

Domus kinnisvara kinnisvaramaakleri Siim Kabeli sõnul viitab see turu stabiilsusele – juba viimased kolm aastat on tehinguaktiivsus jäänud aasta lõikes samale tasemele. 

"Tunnetuslikult on muidugi tunda, et kliendid on hakanud pisut rohkem kinnisvara vastu huvi tundma /.../, aga tehinguni jõudmine on üsna vaevaline ja võtab tavapärasest rohkem aega. Mina nimetaks praegust turgu julgelt ostja turuks," nentis Kabel. 

Tallinnas on uue korteri keskmine ruutmeetrihind 4540 eurot, mis tähistab seitset protsenti kasvu võrreldes 2024. aastaga.

Samas järelturu korterite hind Tallinnas ei muutunud ja jäi 2871 euro tasemele. 

Uute korterite müükide osakaal oli teises kvartalis aga 12 protsenti, mis tähendab langust võrreldes aastataguse ajaga. 

"Järelturu korterid on taskukohasemad ja elukalliduse tõusu taustal tundub see inimestele mõistlikum valik," selgitas City Property kinnisvaraspetsialist Sven Abrams muutust.

Uusarenduste tehingute arvu langust võib Kabeli sõnul selgitada ka suvise – 1. juulist kehtima hakanud – käibemaksutõusuga. Paljud lepingud sõlmiti enne maksumuudatust, et vältida kõrgema käibemaksu mõju. 

"Kuna uusarenduse korterite puhul mängib käibemaks hinnas rolli, siis usun, et sinna on see koer maetud," tõdes Kabel. Ta lisas, et kui euribor jätkab langemist ja majanduses suuri kõikumisi ei tule, võivad müüginumbrid aasta lõpuks taastuda eelmise aasta tasemele.

Majade hinnad tõusevad

Kui korterite hinnad ja tehingute arv on püsinud mõõdukalt muutumatuna, siis suurim muutus on toimunud hoonestatud kinnistute ehk majade segmendis. Seal on hinnad märgatavalt tõusnud. 

2025. aasta teises kvartalis tehti majadega 1942 tehingut, mis on viis protsenti rohkem kui aasta tagasi. Majade koguväärtus kasvas aastaga koguni 33 protsenti ehk 100 miljoni euro võrra. Kuna tehingute arv kasvas samal ajal ainult viis protsenti, näitab see, et keskmine maja hind oli oluliselt kõrgem kui aasta varem.

Kogu kinnisvaraturul tehti 10 395 tehingut koguväärtuses 1,324 miljardit eurot. Võrreldes möödunud aastaga jäi tehingute arv samale tasemele, kuid kinnisvaraturu koguväärtus kasvas 17 protsenti.

Kabeli sõnul võib kinnisvaraturu 17-protsendilise koguväärtuse kasvu põhjuseks pidada just majade kallinemist – kuna majad maksavad korteritest keskmiselt rohkem, on nende hinnatõusu mõju ka kogu turule suurem.

Kabeli hinnangul tasuks praeguseid numbreid võtta aga rahulikult – pigem võiks oodata veel üht stabiilsuse aastat, kus näitajad jäävad varasematega sarnasele tasemele.

"Ajalooliselt on sügis ja kevad olnud parimad kinnisvara müügi ajad ja talv (täpsemalt jaanuar ja veebruar) ning suvi (juhul kui on ilus ja soe) selline n-ö hapukurgi aeg," märkis Kabel.