Keskkonnaamet leidis karuputke tõrjumiseks selleks ja järgmiseks suveks raha
Keskkonnaameti kärpekava nägi ette karuputke tõrjumise lõpetamise ning teha maaomanikele ülesandeks mürgiste taimede kolooniate hävitamise. Ametnike meel aga muutus ning selleks ja ka järgmiseks suveks leiti raha karuputkede tõrjumiseks.
Mürgise karuputke kolooniaid ei leia mitet ainult lauda tagant, vaid ka keset linna. Näiteks Laagri rauteejaamas hakkas karuputk kasvama paari aasta eest, kui rajati jalakäijate tunnel.
Kuigi karuputke on suvel korra juba maha raiutud, küünitavad selle lehed taas kõnniteele.
Kahe lapse emale Andželale jääb arusaamatuks, miks karuputke lastakse sellises kohas kasvada.
"Ma ei saa aru, miks see üldse siin kasvamas on. Muret teeb. Eriti see, et lapsed tihti tahavad sinna minna, hakata sellega mängima. Igapäevane võitlus lastega," sõnas pereema.
Seni karuputke hävitamisega tegelenud keskkonnaamet teatas veebruari lõpus, et lõpetab selle järk-järgult ja alates 2028. aastast on see maaomanike ülesanne.
Keskkonnaameti juhi Rainer Vakra sõnul pidi amet tegema kolme miljoni euro ulatuses kärpeid, millest karuputke tõrjeks kulub aastas 400 000. Nüüd on ametnike meel muutunud ning selleks suveks ja ka järgmiseks aastaks on raha olemas.
"Alati on küsimus prioriteetides ja ministeeriumi sisemistest vahenditest. CO2 rahadest me seda tõrjet teeme," lausus Vakra.
Kui mõne aasta eest taheti looduskaitseseaduse eelnõuga panna maaomanikele putke hävitamise kohustus, siis nüüd on sellest loobutud. Vakra sõnul peavad maaomanikud ikkagi hakkama putke ise tõrjuma, sest riiklikust tõrjest hoolimata avastatakse iga aasta 300 uut kasvukohta. Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja ei pea seda õigeks.
"See sisuliselt on ainukene võõrliik, mida on tsentraalselt kontrollitud, peetud arvestust, on andmebaasid, rakendused, täpselt on teada, millal kus asub, millal on tõrjutud ja milliseid meetmeid on rakendatud. Kui see selline tsentraalne korraldus kaob, siis ilmselt me jõuame ka kaosesse," ütles Umboja.
Umboja sõnul taimed kinnistupiire ei tunne ja nii võib tekkida olukord, kus üks maaomanik püüab putke tõrjuda, aga teisel on selle hävitamisest ükskõik. Samas võõral maal ka heade kavatsustega toimetada ei tohi.
Eestis on viimase 15 aasta jooksul suudetud karuputkest lahti saada 800 hektaril. 2400 hektaril kasvab ta hoolimata tõrjest edasi.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"











