"Enda ja oma klientide õiguste igakülgse kaitse eesmärgil [esitab pank] käesoleva teate leppetrahvi nõudmise kavatsuse kohta summas 247 500 000 eurot," seisab LHV Panga 24. juulil saadetud kirjas RAB-ile.

"1. juulil 2025. avaldas õiguskantsler Ülle Madise, et RAB on täitmisregistri kaudu saanud seadusevastaselt juurdepääsu erinevatele andmetele pankades, sealhulgas pangakonto väljavõtetele ehk kõikide tehingute infole. LHV hetke parima teadmise kohaselt on RAB perioodil 1. jaanuar 2020. kuni 18. juuli 2025 aktiivselt hankinud ja saanud seadusvastaselt 1289 korral juurdepääsu LHV klientide pangakonto väljavõtetele," märkis pank.

LHV Pank on liidestatud täitmisregistriga, tõdes pank.

"Meie jaoks on äärmiselt oluline, et pangasaladust sisaldavate andmete pärimine riigiasutuste poolt ja nende edasine töötlemine toimuks läbipaistvalt, õiguspäraselt ja eesmärgipäraselt. Panga kui krediidiasutuse jaoks on klientide usalduse hoidmine vääramatu tähtsusega. Olukorras, mil isik usaldab oma andmed, on tal põhjendatud ootus, et neid andmeid ei kuritarvitata riigivõimu poolt," kirjutas pank "Usaldust õõnestab iga juhtum, kus andmete kasutamine on ebamäärane, kontrollimatu või õigustamatu."

Praegune olukord, millele õiguskantsler oma 1. juuli pöördumises osundab, tõstatab põhjendatud küsimuse, kas need põhimõtted on täitmisregistri senises toimimises olnud tagatud, märkis LHV Pank.

Elektroonilise arestimissüsteemi üldtingimuste alusel saab pank nõuda RAB-ilt leppetrahvi 100 000 eurot iga rikkumise ehk seadusvastaselt tehtud päringu kohta, kirjutas pank RAB-ile oma nõuet selgitades.

Pank loeb ministeeriumi selgitusi eksitavaks

"Registri vahendusel päringute tegemine on riigi poolt kujundatud automaatseks infovahetuseks," kirjutas LHV Pank. "Selleks, et tagada andmetöötluse sisuline õiguspärasus, annab täitmisregistri põhimääruse § 4 punkti 3 kohaselt justiits- ja digiministeerium kui registri vastutav töötleja loa täitemenetluse seadustiku § 63 lõikes 2 nimetatud infosüsteemi liidestamiseks registriga, kontrollides eelnevalt selleks õigusliku aluse olemasolu ja asjakohasust. Tegemist on seega vastutava töötleja kohustusega kontrollida ja veenduda, et juurdepääs andmetele toimuks üksnes õiguspäraselt, vältides põhjendamatut või ülemäärast andmetöötlust. Seni puudub selgus, milles õigusliku aluse olemasolu ja asjakohasuse kontroll sisuliselt seisneb."

Täitmisregistri põhimääruse seletuskirja kohaselt hindab justiitsministeerium enne süsteemiga liitumist lisaks tehniliste eelduste täitmisele ka seda, millises ulatuses on andmetele juurdepääsu andmine asutusele tema seaduses sätestatud ülesandeid ja piiranguid arvestades võimalik.

"Enamgi veel, krediidiasutuste seaduse kohaselt ei ole krediidiasutus kohustatud kontrollima täitmisregistri kaudu esitatud järelepärimise õiguspärasust. Vastavalt lasub pangal kohustus päringule vastata. Ka õiguskantsler on sellele oma 1. juuli 2025 pöördumises osundanud," märkis LHV Pank.

"Rõhutame, et ka päringutele vastamise formaat ja infoväljad andmeesitajatele on pangale ette antud. Vormi ja sisu osas pangal diskretsioon puudub. Päringute käitlemise protsess on täielikult automatiseeritud ning ei näe ette mingisugust pangapoolset sekkumist. Vastamine toimub infosüsteemi vahendusel," seisab kirjas.

Eeltoodu valguses on selgelt eksitavad justiitsministeeriumi poolt meedias esitatud väited, et uurimisasutuste poolt tehtud infopäringute osas reguleerivad pangad vastamist ise, otsustades, millal ja kuidas päringutele vastata, viitas LHV Pank.

Swedbank jälgib arenguid

ERR küsis Eesti suurima panga Swedbank Eesti juhatuse esimehelt Olavi Lepalt, kas Swedbank kavatseb sarnase nõude esitada.

"Me jälgime pangana arenguid antud teemal. Kuid praegusel hetkel on liiga vara, et spekuleerida meie võimalike tulevaste sammude osas," vastas Lepp.

Kümneid tuhandeid päringuid, osa selgelt ebaseaduslikud

Õiguskantsler Ülle Madise kantselei tuvastas kevadel kontrolli käigus, et täitmisregistri kaudu pääsevad ametiasutused kohase õigusliku aluseta ligi konto omanike pangasaladusele. Õiguskantsleri sõnul on riigiasutused teinud veidi enam kui aasta jooksul päringuid pankadesse kümneid tuhandeid kordi.

Õiguskantsler kontrollis kahtlusi, et mitmed ametiasutused pääsevad täitmisregistri kaudu ligi pangasaladusele konto omaniku teadmata ja loata ning kohase õigusliku aluseta. Õiguskantsler küsis teavet registrite ja infosüsteemide keskuselt (RIK) ning justiits- ja digiministeeriumilt.

Selgus, et kasutusel on täitmisregister (varem e-arest), mille kaudu saavad mitmed asutused juurdepääsu erinevatele andmetele pankades. Muu hulgas on juurdepääs näiteks pangakonto väljavõtetele ehk kõikide tehingute infole.

Riigiasutused on teinud päringuid pankadesse vaadeldaval perioodil, ehk alates täitmisregistri asutamisest (1. jaanuar 2024 – 28. veebruar 2025), kümneid tuhandeid kordi.

RAB teatas päev pärast õiguskantsleri pöördumise saamist, et nende asutus enam täitmisregistri kaudu pangakontode kohta päringuid ei tee, vaid suhtleb iga pangaga otse meilitsi.

"Täna hommikust saati me pankadele päringuid enam täitmisregistri kaudu ei tee, sest me ei soovi õiguskantsleri mandaati alatähtsustada. Kui õiguskantsler ütleb, et tema hinnangul puudub täitmisregistri kaudu andmete pärimiseks õiguslik alus, siis nii ongi," ütles rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker 2. juulil.

LHV teade leppetrahvi nõudmise kavatsuse kohta

LHV pöördumine