Oluline esmaspäeval, 28. juulil kell 22.45:

- Medvedev: iga Trumpi ultimaatum on samm sõja suunas; 

- Graham: Putin tegi Ukraina küsimuses Trumpi osas ränga valearvestuse;

- Zelenski kiitis Trumpi otsusekindlust;

- Ukraina: Trump näitab uue tähtajaga Putinile kindlameelsust;

- Ukraina on alates sõja algusest koju toonud 5850 Venemaa poolt vangistatud isikut;

- Vene rünnakus Kiievile sai vigastada vähemalt kaheksa inimest;

- Macron: Prantsusmaa jätkab abi suurendamist Ukrainale ja surve avaldamist Venemaale.

Medvedev: iga Trumpi ultimaatum on samm sõja suunas

Venemaa endine president Dmitri Medvedev ütles esmaspäeval, et iga uus ultimaatum, mille USA president Donald Trump Moskvale esitab, on samm sõja suunas – mitte Venemaa ja Ukraina, vaid oma riigiga.

"Trump mängib Venemaaga ultimaatumimängu: 50 päeva või 10," postitas Venemaa presidendi Vladimir Putini liitlane Medvedev X-is.

Trump's playing the ultimatum game with Russia: 50 days or 10… He should remember 2 things:
1. Russia isn't Israel or even Iran.
2. Each new ultimatum is a threat and a step towards war. Not between Russia and Ukraine, but with his own country. Don't go down the Sleepy Joe road!

— Dmitry Medvedev (@MedvedevRussiaE) July 28, 2025

Medvedev lisas oma postituses, et Trump peaks meeles pidama, et Venemaa ei ole Iisrael ega isegi Iraan.

USA president Donald Trump teatas esmaspäeval, et lühendab Venemaale Ukraina sõja lõpetamiseks antud 50-päevast tähtaega. President täpsustas, et annab Vene režiimi juhile Vladimir Putinile 10–12 päeva sõja lõpetamiseks.

Graham: Putin tegi Ukraina küsimuses Trumpi osas ränga valearvestuse

Vabariiklasest senaator Lindsey Graham teatas esmaspäeval, et Kremli juht Vladimir Putin tegi ränga valearvestuse, kui rääkis president Trumpiga võimalikust rahust Ukrainas ja seejärel alustas rünnakuid rahulike linnade vastu, vahendas uudistekanal Ukrinform.

"Ma mõistan täielikult president Donald Trumpi frustratsiooni Venemaa jätkuvate rünnakute pärast Ukrainale, mis ei näita mingit tegelikku soovi n-ö rahulauda tulla," ütles senaator.

Graham rõhutas, et Kremli juht tegi president Trumpi osas ränga valearvestuse.

"Loodan, et riigid nagu Hiina, India ja Brasiilia, kes toetavad Putini sõjamasinat, peavad peagi maksma kauaoodatud hinda," jätkas senaator.

Graham rõhutas, et USA kongressil on ülekaalukas kaheparteiline toetus aidamaks president Trumpi tema püüdlustes tuua osapooled läbirääkimiste laua taha.

Zelenski kiitis Trumpi otsusekindlust

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kiitis esmaspäeval USA presidenti Donald Trumpi tema otsusekindluse eest, lühedades Venemaale antud tähtaega sõja lõpetamiseks Ukrainaga.

"Selge seisukoht ja väljendatud otsusekindlus – just õigel ajal, kui jõu abil saab palju muuta tõelise rahu nimel," kirjutas Zelenski sotsiaalmeedia platvormil X.

"Tänan president Trumpi tema keskendumise eest elude päästmisele ja selle kohutava sõja lõpetamisele," lisas president.

"Venemaa pöörab tähelepanu sanktsioonidele, pöörab tähelepanu sellistele kaotustele. Ukraina on valmis tegema produktiivset koostööd Ameerika Ühendriikidega, tegema koostööd president Trumpiga, et lõpetada see sõda väärikalt ning turvalise ja püsiva rahu nimel," lausus Zelenski.

Ukraina: Trump näitab uue tähtajaga Putinile kindlameelsust

Ukraina tunnustas esmaspäeval USA presidenti Donald Trumpi, kes lubas lühendada Vene presidendile Vladimir Putinile seatud 50-päevast tähtaega sõja lõpetamiseks. 

"Tänud president Trumpile kindlameelsuse ja selge rahusõnumi eest jõu kaudu," kirjutas Ukraina presidendi abi Andri Jermak sotsiaalmeedias.

"Kui Ameerika juhib jõuliselt, mõtlevad teised kaks korda järele," lisas Jermak.

Ukraina on alates sõja algusest koju toonud 5850 Venemaa poolt vangistatud isikut

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas esmaspäeval pärast kohtumist vangide vabastamise ja abistamise meeskonna esindajatega, et alates sõja algusest on vangistusest tagasi toodud 5857 inimest ja veel 555 inimest väljaspool vahetusi.

"Kohal olid peakorteri, vahetustes osalenud ametkondade esindajad, kantselei meeskond ja meie inimesed, kes vabastati Venemaalt vangistusest – Ukraina kaitsjad rinde eri suundadest, eelkõige Mariupolist, azovlased, meie parameedik Julija Pajevska (Taira), Lenia Umerova – tsiviilisik, kelle okupandid Krimmis vangi võtsid," kirjutas Zelenski Telegramis.

Ta tänas kõiki selle kohtumise eest. Lisaks austasid kohalviibijad Olrnivka terrorirünnakus hukkunud sõdurite mälestust.

"Me rääkisime kõige olulisemast: kõigi meie inimeste koju naasmisest, sellest, millises järgus me täna vahetustega oleme. Me pole päevakski peatunud. Alates täiemahulise sõja algusest on vangistusest elusalt tagasi toodud kokku 5857 inimest. Väljaspool vahetusi - veel 555 inimest. Istanbuli kohtumiste tulemusel toimunud vahetuste tulemusel on tagasi toodud üle tuhande meie sõduri," märkis Zelenskõi.

Ta rõhutas ka, et Ukraina loodab vabastada need tsiviilisikud, keda Venemaal endiselt kinni peetakse.

"Oluline on vahetusi jätkata, kontrollida iga nime puhul olukorda. Igaüks neist on oluline. Olen tänulik kõigile, kes teevad kõik endast oleneva, et vahetused oleksid võimalikud, ja kõigile, kes aitavad. Tänan ka meie sõdureid, kes täiendavad Ukraina vahetusfondi," võttis riigipea kokku.

Vene rünnakus Kiievile sai vigastada vähemalt kaheksa inimest

Vene relvajõud ründasid esmaspäeva varahommikul Kiievi linna droonidega, vigastada sai vähemalt kaheksa inimest, teatasid Ukraina võimud.

Kiievi sõjaväevalitsuse juhi Tõmur Tkatšenko sõnul sai rünnakus vigastada vähemalt kaheksa inimest, sealhulgas üks kolmeaastane laps. Neli inimest viidi haiglasse. Darnõtskõi rajoonis sai kahjustada kõrghoone, vahendas The Kyiv Independent.

Macron: Prantsusmaa jätkab abi suurendamist Ukrainale ja surve avaldamist Venemaale

Prantsusmaa jätkab abi suurendamist Ukrainale ja surve avaldamist agressorriigile Venemaale, teatas pühapäeval president Emmanuel Macron pärast vestlust Volodõmõr Zelenskiga.

"Kinnitasin taas Prantsusmaa toetust. Jätkame abi suurendamist Ukrainale ja suurendame survet Venemaale. Venemaa peab lõpuks nõustuma relvarahuga, mis avab tee läbirääkimistele, mis viivad püsiva ja õiglase rahuni Euroopa täielikul osalusel," ütles Macron sotsiaalmeedias.

Macroni sõnul rääkisid nad Zelenskiga ka korruptsioonivastase võitluse tähtsusest, mida juhivad sõltumatud institutsioonid.

"Jagame veendumust, et tänapäeval erineb Ukraina Venemaast ka selle poolest, et hoolimata sõjast jääb see elavaks demokraatiaks ja on kindlalt otsustanud jätkata edasiliikumist oma Euroopa teel," rääkis Prantsuse president.

Riigijuhid arutasid ka Prantsusmaa ja Ukraina vahelise koostöö tugevdamist.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 050 250 (võrdlus eelmise päevaga +1000);

- tankid 11 061 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 23 064 (+1);

- suurtükisüsteemid 30 826 (+4);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1450 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1201 (+0);

- lennukid 421 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 48 393 (+235);

- tiibraketid 3546 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 56 596 (+103);

- eritehnika 3935 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.