Riigikogu riigikaitsekomisjonis ollakse arvamusel, et ühte kohta ja maa peale rajatav park sobib rahuaja tingimusteks. Pargi rajamisel tuleb toetuda Ukraina sõjakogemusele.

"Esimestest päevadest, esimestest tundidest algas nende tehaste evakueerimine. Reeglina asuvad need maa-alustes ruumides," lausus New Geopolitics Research Networki direktor Mihhailo Samus

Ukraina kogemus näitab, et sõja korral tuleb hakata meie kaitsetööstust niikuinii maa alla evakueerima. Riigikaitsekomisjoni liikmed Meelis Kiili ja Leo Kunnas pakuvad, et ehitada võiks kohe maa alla.

"Meil ei ole territooriumi suurt ega laia, kuhu me võiks midagi hajutada. Seetõttu me peaks säärased ettevõtted paigutama maa alla," sõnas Kunnas.

Kiili tõi välja, et Ida-Virumaal on juba praegu olemas maaalused taristud, näiteks Ojamaa kaevanduse tootmisalad või teenendusalad.

Mihhailo Samus ütleb, et Balti riigid võiks riskide hajutamiseks kaitsetööstust ka omavahel dubleerida.

"Näiteks paigutada midagi Eestisse, aga midagi Leetu niimoodi, et see oleks asendatav. Ehk kui Leedu tootmine satub ohtu, saaks seda asendada Eesti omaga," ütles Samus.

Kaitseministeerium põhjendab, et maa alla ehitamine on kulukam ja aeganõudvam. Ettevõtjate huvi kaitsetööstuspargi vastu on olemas ja suvelõpuks on osalevad ettevõtted välja valitud.

"Meil oli infopäev eelmisel nädalal. Seal osales üle 20 huvilise ettevõtte. Me ootame nende esmaseid pakkumisi mai keskpaigaks. Seejärel täpsemat äriplaani juuni keskpaigaks. Seejärel me hindame, räägime läbi. Ja augusti lõpuks peaks olema ettevõtted valitud," lausus kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp.