Mis on selles kolmapäeval esitatud arengukavas uus? Kui eelmine kava oli seatud 2028. aastaks ja palju on juba tehtud ka, siis võib esialgu jääda mulje, et sisu oli juba olemas, aga kallimad hinnad läksid lihtsalt juurde.

Täiesti teistpidi on ikkagi kogu see lugu. Kui me vaatame seda, et riigikaitsesse umbes miljard iga aasta nüüd tuleb varasemaga rohkem, siis ikkagi me sellele samale kindral Heremi poolt mainitud innovatsioonile pöörame väga palju tähelepanu. Uued relvasüsteemid, mida me hangime. Juba praegu minnakse hankesse ballistilise õhukaitsega - süvalöögivõime, tiibraketid, mida meil pole kunagi varem olnud. Väga palju erinevaid relvasüsteeme ja kõikides väeliikides. See, mida varasemates kavades väga palju ei olnud, on hukukindlus, pioneerivõimekus - need on need teemad, mida me oleme väga palju fookusesse tõstnud.

Robootika alahindamine paistab silma - ei ole maismaadroone ega meredroone?

Nad on olemas, aga loomulikult me ei jõua selle mõnekümne minutilise pressikonverentsiga kogu kava läbi käia. Nagu innovatsiooni ja tulevikuvõime väejuhatus juba nime poolest ütleb, siis me tegelikult sellele tulevikuvõimele pöörame väga palju tähelepanu. Robootika loomulikult, tehisintellekt ja kogu innovatsiooniga kaasnev. Meredroone oleme näiteks juba testinud ja ka Eestis toodetud meredrooni on juba merevägi testinud. Need kõik on töös.

Kas meil on täna teada, kui palju peab laenu võtma?

Raske öelda. Seda oskavad kindlasti rahandusinimesed paremini öelda. Kui me vaatame näiteks Euroopa SAFE-mehhanismi, kust Euroopa Komisjon pakub riikidele päris headel tingimustel laenu, siis me omapoolse kava oleme rahandusministeeriumile pakkunud. See võib jääda sinna kuskil kolme-nelja miljardi vahele, mida me läheme Euroopast küsima.

Kas Eesti tootjad saavad ka selle kava täitmises osaleda?

Väga palju saavad. Esiteks loomulikult see, et me aitame Eesti tööstust. Seesama ligi 50 miljonit, mida me innovatsiooni ja arendusse erinevate toetuste kaudu panustame, aitab otseselt Eesti tööstustel saada paremale järjele. Teiseks Ukraina abi. Jätkuvalt me soetame Eesti tööstustelt. Kolmandaks mainisin juba kodumaiseid tiibrakette, aga ka väga palju muud, näiteks miinide tootmine. Kui me vaatame kaitsetööstusparki, siis seal on üks Eesti pakkuja, kes soovib miine hakata tootma ehk Eesti kodumaine kaitsetööstus saab väga palju tuge ka sellest arengukavast.

Kuidas selle kodumaise hinna saaks odavamaks muuta, sest muidu ostame ikkagi kallist lääne tehnikat?

See ongi nii, et Eesti oma kaitsetööstus peab arenema kiiresti ja olema konkurentsivõimeline. Tegelikult me näeme, et Eesti kaitsetööstus näiteks täna teeb väga palju koostööd juba Ukraina kaitsetööstusega ja väga paljud arendused, mida Eesti kaitsetööstuses tehakse, tehakse koos ukrainlastega. See annab meile selle garantii ja teadmise, et esiteks me saame lahinguväljal testitud kaupa ja teiseks me saame väga hea hinnaga. Loomulikult tuleb osta ka suuri süsteeme - lahingmasinad ei ole midagi, mida me saaksime kodus toota, keskmaa õhutõrjet me kodus ei tee, aga küll me teeme kodus droone, robootikat, tehisintellekti ja automatiseeritud süsteeme, mehitamata süsteeme. Need on need, mida kodust saame osta.