Riik kehtestab suurtarbijatest ettevõtetele taastuvenergia tasu hinnalae

Valitsus otsustas kehtestada energiamahukate ettevõtete taastuvenergia tasule ülempiiri, mis vähendab suurtarbijate energiahinda keskmiselt 6,8 eurot megavatt-tunni eest. Selleks on vaja muuta elektrituruseadust ning saada Euroopa Komisjonilt riigiabi luba.
Eestis kehtivad energiamahukatele ettevõtetele keskmiselt ligi 1,6 korda kõrgemad taastuvenergia tasud kui mujal Euroopas.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles, et konkurents investeeringute nimel on Eesti lähiriikide seas tihe ning nii Soome, Rootsi, Läti kui ka Leedu on oma tööstusettevõtetele sellised soodustused juba teinud.
Taastuvenergiatasude hinnalae sihtgrupiks on ettevõtja, kelle aastane elektritarbimine on suurem kui üks gigavatt-tund. Muudatuse tulemusel hakkab ettevõtetele kehtima 75-85 protsendi suurune soodustus olenevalt sektorist. Soodustus kehtib vaid neile ettevõtetele, kes kasutavad energiajuhtimissüsteeme või -auditeid, mis tagavad tõhusa energiatarbimise.
Statistikaameti andmetel on suurtarbijaid, kes meetme tingimustele vastavad, 2023. aasta andmete põhjal Eestis sadakond. Sektoritest on suurim mõju puidu- ja paberitööstusele, toiduainetetööstusele ja keemiatööstusele ehk sektoritele, kus elektrihind moodustab kogukuludes suurema osa.
Meetme laiem eesmärk on toetada pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute ehk PPA-de (power purchase agreement) turu teket, mistõttu seotakse ettevõtetele kehtiv soodusmäär järk-järgult pikaajaliste ostulepingute olemasoluga.
"Pikas plaanis soovime tagada roheenergia jätkuva jõudmise turule, sest see aitab tuua energiahindu alla kõigile - nii ettevõtjatele kui kodutarbijatele. Selleks on aga vaja, et tulevased tuule- ja päikesepargid saaksid pankadelt rahastust. Pankade jaoks on oluline, et roheenergia tootjal oleks stabiilne tuluallikas ja PPA-d aitavad seda tagada," ütles Keldo.
Tänu hinnalaele maksab suurtarbijast ettevõte aastatel 2026-2028 iga tarbitud megavatt-tunni eest keskmiselt 6,8 eurot vähem.
Soodusmäära kehtestamine eeldab elektrituruseaduse muutmist ja riigiabi luba Euroopa Komisjonilt. Seadusemuudatus on kliimaministeeriumi ja majandusministeeriumi koostöös kavas valitsusse tuua hiljemalt aasta lõpuks.
Meetme kulu on aastatel 2026-2028 keskmiselt üheksa miljonit eurot aastas. Vajaliku raha kavatseb valitsus leida järgmise aasta riigieelarve ja riigieelarvestrateegia 2026-2029 protsessi käigus.
Toimetaja: Karin Koppel








