Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütles, et Eesti on lähtunud sellest, et lapselt ei saa interneti kasutamise õigust päris ära võtta.

"Me tahaksime, et see jääb ikkagi vabatahtlikuks: kui pere tahab, siis pere seda piirab, aga me riigina ei hakka seal mingeid vanusepiiranguid ette seadma," ütles Pakosta.

Pakosta märkis, et kool võiks anda selle osa, mis kodus andmata jääb. Pigem on tema sõnul oluline varakult lapsi ohtude teemal harida ning õpetada neid oma vaimset tervist hoidma.

"Kui teismelistele midagi ära keelata, siis nad leiavad viisi, kuidas sellest mööda minna," tõdes minister.

Lastevanemate liidu juhatuse esimees Kiur Lootus rääkis, et selliste rakenduste puhul, mis ei sobi alla 16-aastastele, peaks esimene takistus olema selle looja, kes ei luba äppi alla laadida.

Lootus lisas, et kõik lapsevanemad ei ole ühtemoodi teadlikud, milline mõju võib olla mingil rakendusel, ja seetõttu nad ei oska õiget valikut teha.

"16-aastane laps on selline, kellele on palju olulisem eakaaslase arvamus kui oma vanema arvamus. Isegi kui vanem tahab väga head oma lapsele, siis tegelikult ta saab võib-olla hoopis väga halvad suhted oma lapsega," selgitas Lootus.

"Täna ikkagi on näha, et kui vaja on, siis saab piirata neid rakendusi ka kõrgemalt kuskilt. Meie arvame, et kui panna kogu vastutus lapsevanemale otsustada, mida laps kasutab, sisaldab see liiga palju riske," sõnastas Lootus lastevanemate liidu seisukoha.

Haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juhi Jürgen Rakaselja sõnul tuleb üha enam uuringutest välja, et võib-olla ei olegi vaimse tervise juurprobleem see, kui palju me oleme nutiseadmes, vaid mida me seal teeme.

"Ma olen nõus mõttega, et seda peaks kontrollima. Me oleme täna selles mõttes ajaloolises olukorras, et nii nagu kunagi, kui auto leiutati, siis läks ka aastakümneid aega, enne kui hakati mõtlema selle peale, et võib-olla oleks vaja turvavööd, võib-olla oleks vaja veel mingisuguseid asju, mis aitaksid seal turvaliselt toimetada, võib-olla oleks vaja ka juhilube. Aga seda näiteks sotsiaalmeediaplatvormide puhul meil tänase päevani tegelikkuses ei ole," arutles Rakaselg.

Ta väitis, et tehnoloogiliselt nii arenenud riikides nagu Eesti, on seda lihtsam teha. Tema sõnul seisneb probleem selles, et paljudes riikides pole vanemliku nõusoleku tagamine võimalik ning Eesti kasutajate hulk on niivõrd väike, et tehnoloogiahiiud ei pruugi võtta meid väga tõsiselt.

"Meil tehniliselt on igal juhul võimalused selleks olemas. Me näeme seda täna ka, et kui sa hakkad mingisugust kontot tegema, võtame kasvõi näiteks sellesama Facebooki, siis justkui eelduselt ei tohiks meil alaealised seal üldse olla mingist vanusest alates. Aga praktikas me näeme ka, et tehakse kontod ka enda kassile ja kellele iganes, see ei ole mitte mingisugune probleem."

Kevadel alustas telekommunikatsioonifirma Elisa koostööd lastekaitse liiduga, et perede digiteadlikkus kasvaks. Elisa jätkusuutlikkuse valdkonna juht Aigi Kukk arvas, et on vaja laiemat ühiskondlikku arutelu, millised on üldse digimaailma ohud ja kuidas lapsi nende eest kaitsta.

Kuke sõnul sisenevad lapsed digimaailma ka enne seda vanust, mida platvormid ise nõuavad.

"See võib tähendada ka seda, et laps on kontot avades ise öelnud, et ta on vanem kui reaalselt või on siis lapsevanem aidanud seda profiili luua mingil eesmärgil," rääkis Kukk.

"Ka meie klientide selline päriselu praktika näitab, et lapsed võivad leida erinevaid võimalusi, kuidas ka tehnoloogilistest vanemliku kontrolli võimalustest mööda minna."