"Pahalased mõtlevad, et nad võivad rünnata nii palju kui suudavad, ja neid piirab ainult see, kui hästi riigid suudavad ennast kaitsta ja kurjategijaid vastutusele võtta," ütles Noorma.

Samas olukordi, kus infosüsteemi mahavõtmise tagajärjel on inimesi surma saanud, peaaegu polegi, ütles Noorma.

Rünnakute laviin Venemaalt on väga intensiivne, ja Noorma sõnul pole näha, et see võiks võidupüha tulles veel intensiivsemaks muutuda.

"Lääs tunnetab pidevalt, kuidas Vene võimude poolt toetatud häkkerite grupid korraldavad rünnakuid meie vastu. Riigi poolt häkkerite gruppe toetades on lihtsam segadust tekitada. Siis riik nagu pole otseselt seotud. Kaose tekitamine Venemaa poolt on olnud pidev - nende eesmärk on geopoliitilise ja kognitiivse efekti saavutamine, et demokraatlike riikide inimesed hakkaksid kahtlema oma väärtuses ja valitsustes, ka presidendivalmiste mõjutamine on häkkerite huvides," rääkis teadlane.

"Päris tihti on Vene häkkeritel ka rahalised eesmärgid - see läheb riigi seas jagamisele ametkondade vahel," lisas Noorma.

"Venemaa on teinud Ukrainale rünnakuid, millega on toonud kaasa ka globaalset majanduslikku kahju. Nagu sõja alguses Viasat-süsteemi vastu korraldatud rünnak, mis mõjutas Saksamaa energeetikat, mis oli tõenäoliselt kaudne mõju mitte eesmärk," ütles Noorma.

Noorma kirjeldas, et sõja tingimustes üritatakse ligi saada eelkõige militaarsüsteemidele, nagu Delta võrk, et saada otsest infot, mis lahinguväljadel toimub ukrainlaste vaates. "See on magusaim sihtmärk, aga sellel on ka professionaalne kaitse. Püütakse sisse saada ka sotsiaalmeedia suhtlusäppidesse, nagu Signal, et side pealt kuulata," ütles ta.

Noorma lisas, et võivad olla ka rünnakud registrite vastu, nagu rünnak perekonnaseisuameti vastu, kus ei saa abielu registrisse kanda.

"Hiina ei tegele avaliku-nähtava küberkuritegevusega nagu Venemaa ega pätlusega nagu Põhja-Korea, aga neil on oma huvid, nagu potentsiaalsete vastaste kohta info kogumine. Selle kohta ei ütle ei ka meie oma suured sõbrad," rääkis Noorma.

Noorma sõnul on 2025. aastal hinnanguliselt küberrünnakute kahju 10 triljonit dollarit. See on suurema mahuga kui narkokaubandus ja suurem kui enamike riikide sisemajanduse kogutoodang.