Saks: USA marginaliseerimine on selles mängus väga suur eesmärk
Venemaa on seni proovinud kõik neile USA presidendi poolt antud tähtajad naeruvääristada ja tühistada ning see on osa suuremast mängust, kus lisaks Venemaale Hiina ja teised BRICS-i kuuluvad riigid üritavad USA rolli maailmapoliitikas marginaliseerida, ütles "Ukraina stuudios" julgeolekuekspert Rainer Saks.
USA president Donald Trump lühendas Venemaale antud ultimaatumi, mille sisuks oli relvarahuga nõustumine, tähtaega ning nihutas selle käesoleva nädala reedele. Saksa sõnul on näha Trumpi suhtumises muutust ning Venemaa ei saa sellest enam mööda vaadata,
"Trump on ka varem üritanud talle (Venemaa presidendile Vladimir Putinile – toim.) survet avaldada vägagi konkreetsete tähtaegadega ja Venemaa on naeruvääristanud sellise konkreetse tähtaja seadmist, sellepärast et president Trump ei ole nendest varem kinni pidanud. (Trumpi) Retoorika on (nüüd) tõsisem ja surve on märksa tugevam, kui on olnud varem ja USA president ei mängi enam neutraalset vahendajat – USA ei saagi olla neutraalne vahendaja selles konfliktis, sest ta tarnib niivõrd suurtes kogustes relvi Ukrainale, et see praktikas ei lähe sellise poosiga väga kokku," lausus Saks.
Saksa sõnul on Venemaa olnud varem väga osav oma retoorikas tähtaegade tühistamisega ning USA president on selle nii-öelda ära ostnud. See on aga osa suuremast mängust, kus Venemaa ja tema liitlased üritavad USA-d tõugata maailmapoliitika kõige suurema määraja troonilt.
"USA marginaliseerimine on selle mängu väga suur eesmärk, ja mitte ainult Venemaa poolt, vaid Hiina ja ka kõik need BRICS-i riigid. Ka USA presidendi väga jõuline käitumine (tollitariifidega) läheb sellesse konteksti. Seda võib näha omamoodi vastupoliitikana sellele, mida BRICS-i riigid on üritanud ellu viia," ütles Saks.
Trump saadab Moskvasse om erisaadiku Steve Witkoffi. Saksa sõnul pole praegu teada, kas Putin Witkoffiga kohtub.
"Kui Venemaa soovib Witkoffi ära kasutada millegi saavutamiseks, siis kindlasti teeb seda Venemaa president isiklikult. Vastasel juhul see skeem ei töötaks. Kas nad võiksid midagi saavutada Venemaa suunal, järeleandmist – ma arvan, et Venemaa üritab jätta muljet, et mingisugune järeleandmine on tehtud, aga see saab olema väga sümboolne, aga nii, et USA presidendil tekib olukord, et võta või jäta," lausus Saks.
Saksa sõnul on Trump nüüdseks aru saanud, et tuleb valmis olla selleks, et surve Venemaa suunal ei mõju.
"Ta ütles vist pühapäeval, et sanktsioonid tulevad tema hinnangul nii või naa ehk teisisõnu ta tahab anda Venemaale märku, et ta kosmeetilist, nii-öelda iluparandust ära ei osta. Eks näis. Venemaa on varem osanud väga osavalt USA presidendi sõnavõtud tühistada. Näib, et nii kerge see enam ei ole kui varem," ütles Saks.
Saksa sõnul on USA suhtumise muutumise näiteks ka Trumpi vastukäik Venemaa endise presidendi ja Venemaa julgeolekunõukogu asejuhi Dmitri Medvedevi ähvardustele.
"Tehti, mida sellises olukorras peakski tegema: sa kasutad ära vastase mõtlematuse, pöörad selle tema vastu ja võtad initsiatiivi. Ja veel täna Trump ju kinnitas: jaa, allveelaevad on seal ja valmis ründama, kui vaja, meid ei saa ähvardada. Ja see ongi täiendav surve, mis pannakse Venemaa valitsusele, nii et antakse märku, et Venemaal ei ole lihtsalt võimalik hoida initsiatiivi ja USA-d survestada," lausus Saks.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: "Ukraina stuudio", intervjueeris Andres Kuusk








