Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) ütles saates "Uudis+", et maksulaekumised riigieelarvesse on olnud oodatust paremad ning võib-olla võiks kõne alla tulla mõne maksutõusu ärajätmine või maksu alandamine. "Aktuaalse kaamera" ajakirjanik Mart Linnart küsis valitsuse pressikonverentsil peaministrilt, kas selline asi on päevakorras.

Michal vastas, et 26. augustil tuleb majandusprognoos, mille alusel teeb valitsus hinnangud.

"Kui on nii, et riigile laekub raha paremini, siis on kaks vastust – riigikaitse, kuhu see raha põhiliselt läheb, see on kõige suurem kasvuallikas, ja teine võimalus on tulumaksukoormuse vähendamine," sõnas ta.

Üks viis selleks oleks peaministri sõnul maksuküüru kaotamine ja teine oleks arutada tulumaksutõusu ärajätmist. "Seda saab arutada ainult sellisel juhul, kui maksulaekumised on paremad ja meil on kõik võimalused riigikaitsekulutused katta," lausus Michal.

Ta lisas, et 26. augustil tuleb rahandusministeeriumi prognoos, millest otsus sõltub, kuid valitsuse vaade on inimesele rohkem raha kätte jätta, mitte teha soodustusi, mille puhul pole teada, kas see inimeseni tegelikult jõuab. "Isegi parima tahtmise juures, kui käibemaksusoodustusest jõuaks näiteks 80 või 50 protsenti mingi aja jooksul inimeseni, lõpuks see aken ikkagi pannakse kinni. Ja millega me kaitsekulutusi katame – see küsimus endiselt jääb," sõnas Michal.

Välisminister Margus Tsahkna (E200) rõhutas, et kaitsekulutuste tõus seab riigile täiendava võlakoorma.

"Kõik oleksid õnnelikud, kui maksud langeksid veel, aga mina tahaks ka näha rahandusministeeriumi majandusprognoosi ja eelarveprognoosi. Peame meelde tuletama, et see valitsus on otsustanud tõsta kaitsekulutusi järgmisel aastal üle viie protsendi. See on metsik raha, mis läheb sinna. Peame aru saama sellest, et võtame suures osas laenu," lisas ta.

Michal märkis, et maksudest üksi kaitsekulutuste katmiseks ei piisa ning eelarve kokkupanemine ei saa olema kerge.

"Loomulikult majanduses läheb ikkagi kergemaks ja paremaks just tulumaksukoormuse vähendamisel. Tööjõumaksud vähenevad ja kõik see muu. Neid samme me püüame ikkagi astuda," sõnas ta.  

Alates 2025. aastast kehtib füüsilisele isikule tulumaksumäär 22 protsenti. Plaanide kohaselt tõuseb see 2026. aasta algusest kaks protsendipunkti.

Sõerd: see on väga õige samm

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond) ütles, et tulumaksutõusu tagasipööramine on majandusarengut ja ettevõtete konkurentsivõimet silmas pidades on see väga õige samm. 

"Riigid on omavahel maksukonkurentsis ja suund ettevõtte tulumaksu langetamise suunas on OECD riikides olnud pikaajaline trend. See trend on küll paaril viimase aastal pidurdunud, aga kui me vaatame Eesti lähinaabreid, siis maksukonkurentsis on meie positsioon nõrgenenud," lausus ta.

Sõerd tõi näiteks, et Eestil on küll makserisus, ettevõtte tulumaksu makstakse jaotatud kasumilt, kuid investorid vaatavad kogu tsüklit, alates investeeringu tegemisest kuni dividendide väljavõtmiseni.

"Järgmisel aastal peaks meil üldine tulumaksumäär tõusma 24 protsendile, dividendide tulumaksumäär oleks seega 24/76. Peaministri värskel ettepanekul võiks see jääda 22 protsendile, dividendidelt 22/78," märkis Sõerd.

Sõerd tõi välja, et Soome langetas mitte väga ammu ettevõtete tulumaksu 24 protsendilt 20 protsendile, nüüd aga kaaluvad põhjanaabrid selle edasist langetamist 17-18 protsendile.

"Samas on Soome riigi rahandus veelgi keerulisemas seisus kui meie oleme ja peavad samuti tõstma kaitsekulusid. Maksulangetusega soovib Soome elavdada majandust ja parandada ettevõtete konkurentsivõimet," ütles Sõerd.

"Leedu ettevõtete tulumaksumäär on 16 protsenti, seega veelgi madalam. Nad küll tõstsid seda ühe protsendipunkti võrra 15 protsendi tasemelt, aga püsivad jätkuvalt hästi konkurentsis. Lätis on ettevõtete tulumaksumäär 20 protsenti.
Seega kokkuvõtlikult, peaministri tänast avaldust tuleb tervitada, oleme selle sammuga õigel teel," lausus Sõerd.

Käibemaksuerandit peab peaminister vähetõenäoliseks

Michal rääkis pressikonverentsil, et peab käibemaksuerandi tegemist vähetõenäoliseks. Ta viitas Maaelu Teadmuskeskuse uuringule. "Kui me võrdleme erinevate kvartalite hindu, siis näiteks 2025. aasta teise ja esimese kvartali võrdluses tõusis täispiima, kohupiima ja kodujuustu hind eelkõige jaekaubanduse marginaali arvelt. Lihatoodete hinnakasvu põhjustas peamiselt tooraine kallinemine. Ilmselt on aru saada, et selle sees on ka kliimamuutused, haigused, muud riskid, mis tarneahelas on."

Ta märkis, et samasuguse uuringu on läbiviinud ka konjunktuuriinstituut, millest selgus, et poodides hinnad ei kippunud alanema, kui kokkuostuhinnad vähenesid.

"Kui neid kahte kaaluda. Kui sul on valida selle vahel, kas inimene saab rohkem oma teenistuse eest kätte, ise otsustab, kuidas oma raha kasutab ja see jõuab täisulatuses temani, või on kellegi teise otsustada, kas ta osa sellest rahast annab edasi tarbijale. Siis mina eelistaksin pigem seda valikut, mis jätab inimestele rohkem raha kätte. See pigem on liberaalne põhimõte, millest me selles valitsuses oleme ka lähtunud," sõnas Michal.

Tsahkna ütles, et Eesti 200 ei toeta toiduainete käibemaksuerisust.

"Esiteks, mõned riigid, kes on seda teinud, on näha olnud, et korraks väikene võnge tekib hindades, aga tegelikult see tasandub ja sisuliselt inimesed maksavad samapalju, aga kaupmees võtab rohkem," sõnas Tsahkna.

Samuti märkis ta, et valitsus on kokku leppinud eesmärgis inimeste sissetulekuid tõsta.

"Selle populismiga kaasa minna ei ole küll Eesti 200-l mitte mingit soovi joosta, kas on toiduainete käibemaksuerisus või mingid muud jutud. Me peame vaatama ka seda, et peame suutma seda riiki üleval hoida," lausus Tsahkna.