Ligi kuu aega tagasi esitles Euroopa Komisjon esmast versiooni liidu uuest pikaajalisest eelarvest, mis muu hulgas hõlmas ka põllumajanduse rahastamise plaane edaspidiseks.

Juulikuus esitatud info põhjal saab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaise Kerli Atsi sõnul öelda, et tulevikus põllumajandussektori eelarve Euroopa Liidus väheneb.

"Põllumajandussektor, kes on viimastel aastatel väga tugevalt saanud kannatada erinevatel nii geopoliitilistel põhjustel, turuolukordadest tingitud põhjustel, on pandud olukorda, kus tulevikus eelarve väheneb reaalhindades 30 protsenti," rääkis Ats.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel sõnas kirjalikus kommentaaris ERR-ile, et praegu komisjoni ettepanekute paketti analüüsitakse, kuid toidusektorile mõeldud eelarvevahendeid on tõesti kärbitud.

Milline saab olema aga Eesti osa eelarvest, see selgub Pärteli sõnul läbirääkimiste käigus.

Ka Atsi sõnul ei ole praegu veel teada, kuidas toidusektori kärbe Eesti tootjaid mõjutama hakkab. "Põllumajandustoetustel on olnud väga oluline roll toidujulgeoleku tagamisel, toidutootjatele õiglase tasu maksmisel. Me teame info põhjal, et mõne kuu jooksul loodetavasti selgub ka siseriiklikult, mis see rahaliselt tähendab ja siis meil on võimalik ka organisatsioonina analüüsida seda mõju tegelikult sektorile," ütles ta.

Uues eelarves soovib Euroopa varasemast enam raha jagada kaitsetööstusele ja laiemalt Euroopa majanduse turgutamiseks. Murelikuks muudab Atsi sõnul maaelu arendamise esindajad üle Euroopa aga see, mismoodi on soov tulevikus põllumajandust rahastama hakata - kui eelnevalt on liidus põllumajandusele eelarvelisi vahendeid jagatud läbi kümnete erinevate fondide, siis üldine suund on praegu vahendeid jagada läbi n-ö riikliku kava.

"Nii-öelda lihtsustamise tõttu pannakse erinevaid fonde kokku ja Euroopa Liidul selline ühtse põllumajanduspoliitika ühtsusfondi mõttes kaob ja tulevad riiklikud kavad, kuhu seotakse põllumajandus ka teiste eesmärkidega kokku. See on üks selline murekoht, mis selgelt annab signaali, et eelarve väheneb," rääkis Ats.

Seesugused muudatused võivad Atsi sõnul lisaks rahaliste vahendite vähenemisele kaasa tuua ka põllumajandustootjatele ebavõrdset konkurentsi Euroopa Liidu ühisturul.

"Kui võib-olla rikkamad ja jõukamad riigid suudavad neid fonde suuremas mahus kaasrahastada ja peavad näiteks toidutootmist olulisemaks prioriteediks toetamise mõttes kui võib-olla Eesti, siis see tekitab ebavõrdset konkurentsi. Meie kõige suurem mure on, kuidas me saaksime siis tõesti tagada, et ka Eesti põllumajandustootjad saaksid õiglaselt konkureerida Euroopa Liidu ühisturul," lausus Ats.

Pärteli sõnul on kõige olulisem tagada võrdsed konkurentsitingimused EL-i ühisturul, et Eesti tootjate positsioon ei halveneks. Lähikuudel on plaanis ministeeriumil ka arutelud sektoriga ning vabariigi valitsuse seisukohtade koostamine.