Statistikaameti andmetel kasvas juunis mullusega võrreldes kaupade eksport kuus protsenti ja import viis protsenti. Jooksevhindades eksportis Eesti kaupu enam kui 1,4 miljardi ning importis enam kui 1,7 miljardi euro eest.

Kaubavahetuse puudujääk oli juunis 304 miljonit eurot, mis on kolme miljoni euro võrra vähem kui mullu samal ajal.

"Esimesel poolaastal kasvas kaupade väliskaubandus üheksa protsenti ning kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 9,3 miljardi ja imporditi ligi 11,1 miljardi euro eest," selgitas statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets.

Esimesel poolaastal eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid.

"Peamised impordiartiklid olid transpordivahendid, põllumajandussaadused ja toidukaubad ning elektriseadmed," lausus Leppmets.

Peamised ekspordi- ja impordipartnerid olid esimesel poolaastal Soome, Läti, Saksamaa, Leedu ja Rootsi.

Analüütiku sõnul kasvas kaubavahetus tänavu esimeses kvartalis 14 protsenti. Teises kvartalis kasv aga aeglustus. Teises kvartalis kasvasid kaupade eksport ja import mullusega võrreldes neli protsenti.

Peamised ekspordiartiklid olid elektriseadmed (15 protsenti koguekspordist), põllumajandussaadused ja toidukaubad (13 protsenti), transpordivahendid (11 protsenti) ning puit ja puittooted (11 protsenti). Kõige rohkem imporditi transpordivahendeid (15 protsenti koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13 protsenti) ning elektriseadmeid (12 protsenti). Kõige enam eksporditi teises kvartalis kaupu Soome (15 protsenti koguekspordist) ja Lätti (11 protsenti) ning imporditi Saksamaalt, Soomest ja Lätist (kõik moodustasid 11 protsenti koguimpordist).

Juunis eksportis Eesti enim elektriseadmeid

Enim eksportis Eesti juunis elektriseadmeid (16 protsenti koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12 protsenti) ning transpordivahendeid (12 protsenti). Aastases võrdluses kasvas kõige rohkem transpordivahendite (29 miljoni euro võrra ehk 21 protsenti) ning vähenes mineraalsete toodete (20 miljoni euro võrra ehk 16 protsenti) väljavedu Eestist.

"Eelmise aasta juuniga võrreldes kasvas tänavu juunis kaupade reeksport kaheksa protsenti ning Eesti päritolu kaupade väljavedu viis protsenti. Eesti päritolu kaupade osatähtsus kahanes aastaga ühe protsendipunkti võrra ning moodustas tänavu juunis koguekspordist 64 protsenti," ütles Leppmets.

Juunis eksporditi kaupu kõige rohkem Soome (14 protsenti koguekspordist), Lätti (10 protsenti) ja Rootsi (10 protsenti). Soome ja Rootsi viidi enim elektriseadmeid ning Lätti transpordivahendeid. Aastaga kasvas kaupade eksport kõige rohkem Singapuri (52 miljoni euro võrra), kuhu viidi mullusest enam mineraalseid tooteid. Vähenes kaupade väljavedu Lätti (37 miljoni euro võrra), kuhu viidi vähem mineraalseid tooteid.

Kõige rohkem kasvas transpordivahendite import

Juunis imporditi kaupadest kõige rohkem transpordivahendeid (16 protsenti koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13 protsenti) ning elektriseadmeid (13 protsenti). Võrreldes 2024. aasta juuniga kasvas enim transpordivahendite (50 miljoni euro võrra ehk 22 protsenti) ning vähenes mineraalsete toodete (92 miljoni euro võrra ehk 44 protsenti) sissevedu Eestisse.

Peamised impordipartnerid olid juunis Saksamaa (11 protsenti koguimpordist), Soome (10 protsenti), Läti (10 protsenti) ja Leedu (10 protsenti). Saksamaalt toodi kõige rohkem transpordivahendeid, Soomest mineraalseid tooteid, Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning Leedust mineraalseid tooteid.

Ökonomist: hetkel pole veel tugevat trendimuutust näha

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tõdes väliskaubanduse näitajaid hinnates, et võrreldes maikuuga langes Eestist pärit kaupade eksport 8,3 protsenti.

"Eesti kaupade eksport on väikeses tõusutrendis võrreldes eelnevate kõige madalamate tasemetega, kuid hetkel pole veel tugevat trendimuutust näha. Tugevamat kaupade eksporti kasvu aastaga on näha Euroopa Liidust väljapoole, kus see oli 10 protsendi juures, samas kui ELi kasvas eksport neli protsenti," ütles Uusküla.

"Eriti suur on olnud kaupade eksporti kasv Leetu ja Poolasse, kus see ületab 20 protsendi taset. Seal on ka majandus kasvamas kiiresti ja nõudlus suur. Eesti eksport Soome on olnud muutumatu ja Saksamaa ning Rootsi osas on näha minimaalset kasvu. Langenud on eksport Lätti, Hollandisse ja Norra. USA eksport, mis vahepeal kiirelt arenes on nüüd ka väikest vähikäiku näitamas," loetles ta.

"Vaadates kaubavahetust, on näha me majanduse jätkuvat kohanemist nii uute kodumaiste tingimustega kui meie kaubanduspartnerite seas toimuvaga. Eestist pärit kaupu on keerulisem eksportida suurenenud kulude tõttu. Majandus on maailmas kasvamas ja see toetab kaubanduse üldist arengut. USA väliskaubanduspoliitika ja tollid ei ole oluliselt globaalseid kaubavoogusid muutnud. Meie jaoks olulised Soome ja Rootsi on aga jätkuvalt nõrgas positsioonis. Seevastu on näha Leedu ja Poola tõusmist," ütles Uusküla.

Eesti ekspordi väljavaade lähiajaks on Uusküla sõnul siiski jätkuvalt positiivne.

"Järgneva aasta jooksul on oodata jätkuvat kasvu. Tõusunumbrid ei ole aga suured ning riikide osas on see jätkuvalt ebaühtlane. Aasta jooksul võiks aga tõusta Põhjamaade ja Saksamaa roll me kaubanduses," lisas ta.