Olev Kalda selgitas, kuidas Nurme farmist sigadelt katkuproovid võeti

Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda selgitas, kuidas Nurme farmist võeti sigadelt Aafrika katku proovid ning kuidas pandi testid labori suunas teele.
Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul võeti Nurme farmi esimene sigade Aafrika katku (SAK) proov passiivse seire raames ehk proov võetakse kohustuslikus korras farmis kord nädalas kahelt esimeselt surnud loomalt.
"Organproovi jaoks vajalik neer saadeti LABRIS-esse laboratoorseks uuringuks ning organiga oli kaasas ka proovivõtu kaaskiri. Organit uuriti mitmeid kordi ning kõik proovid andsid SAK viiruspositiivse tulemuse," selgitas Kalda.
Teistkordselt võeti proov samalt SAK positiivselt surnud sealt.
"Teistkordsel proovivõtul võeti samalt viiruspositiivselt sealt reieluu. Neeru ei olnud võimalik võtta, kuna see oli juba laborisse saadetud eelmise proovivõtuga," ütles Kalda.
Kalda sõnul saadeti reieluu LABRIS-esse laboratoorseks uuringuks ning luuga oli kaasas ka proovivõtu kaaskiri. Labori tulemus kinnitas taaskord sigade Aafrika katku.
Kalda kirjeldas, et iga proov, mis on loomadelt võetud, pakendatakse kohe proovivõtu asukohas mitmekordsetesse kilekottidesse, mis peavad olema puhtad.
"Seejärel suletakse kotid lekkekindlalt - võib ka sõlmega - ning märgistatakse nii, et proov ja proovivõtu kaaskiri on võimalik omavahel kokku viia. Proovi panemine kilekotti on tavapärane praktika, sest kilekott on lekkekindel ning seda kasutavad ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid," selgitas Kalda.
Ühtlasi tõi loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja välja, et proovide veoks kasutatakse selleks mõeldud termokasti.
"Saastumise vältimiseks termokaste farmi hoonesse kaasa ei võeta. Termokasti kasutamine proovide transportimiseks on kohustuslik tarvapärane praktika," kinnitas Kalda.
Toimetaja: Johanna Alvin











